 |
Maasi ordulinnuse varemed asuvad Orissaare-Leisi maantee 4. kilomeetrilt 500 m põhja poole. Väikese väina suudmes asunud sadamakoha valis Liivi ordu oma kindlustatud keskuse uueks asupaigaks pärast Pöide linnuse purustamist Jüriöö ülestõusu käigus. "Sama meister Burchard ehitas aga Saaremaal hea ja tugeva linnuse, mida vend Goswin hiljem suuremaks tegi," teatab Liivimaa noorem riimkroonika.
Tegelikult kestis linnuse ehitamine kauem kui kahe ordumeistri elutee kokku, ulatudes nähtavasti 16. sajandisse. Säilinud müüriosade uurimine on näidanud, et Maasilinnas oli tegemist laiendatud elutorni tüüpi peahoonega, mis ümbritseti avara, ebakorrapäraselt nelinurkse ringmüüriga. Ilmselt kolmekorruseline ida-lääne suunas paiknenud peahoone (mõõtmed 47 x 12 m) ehitati kahes järgus. Selle esimene korrus koosnes kolmest lihtsalt võlvitud ruumist. Ülejäänud hooned ehitati ringmüüri loode-, kirde- ja kagukülje vastu, müür aga varustati poolümarguste eenduvate pealt lahtiste suurtükitornide - basteidega, hiljem ka muldkindlustustega.
Maasi linnusele said saatuslikuks Taani-Rootsi vastuolud. Lisaks viis aastat varem omandatud piiskopkonna aladele ostis Taani kuningas 1564. a. Saaremaa ordualad. Kahel korral, 1568. ja 1575. a. õnnestus rootslastel Maasilinn lühemaks ajaks vallutada. Nähes, et vaenlane võib linnuse kergesti muuta oma tugipunktiks Saaremaal, andis Taani kuningas Frederik II 1576. a. augustis käsu Maasilinn õhata.
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983
|
|
