05:59 esmaspäev, 01.06.2020
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArhitektuurimälestisedLinnused
Vao linnus
Kirjeldus


Väga hästi säilinud tornlinnus - lihtsaim ning kontsentreerituim kaitseehitis. Rajatud 15. sajandi lõpus; ajamäärangut toetab Vao mõisa tekkeaeg 1442. a., samuti lavatooriumi redutseeritud kuju, ülalt veeliistudega kaitstud aknad (sarnaselt samaaegsete Tallinna linnamüüri tornidel ja Haapsalu linnuse välistornil) ning sarnasus Kiiu tornlinnusega 15. sajandi lõpust. Ehitatud ühes järgus; oletatavat ringmüüri leitud e ole.

Ruudukujulise põhiplaaniga neljakorruseline tornehitis, plaanis jaotamata ühe ruumiga. Küljepikkused on enam-vähem võrdsed (9,6 kuni 10,1 m), kõrgus keldripõrandast karniisini 13,1 m. Seinte paksus on all 1,3-2,4 m, ülakorrusel umbes 1 m, seega suurem kui tavalistel mõisahoonetel. Peatähtsus oli kaitsefunktsioonil, elutegevuseks vajalikud detailid olid sekundaarsed. Kaitseiseloom avaldub kõrges sissepääsus teisele korrusele (algselt maapinnast 3 m) läbi idaküljel paikneva riivpalgiga suletava ukseava. Riivpalgiga sulatavad on olnud ka trellitatud ja luukidega varustatud aknaavad samal korrusel. See oli lääniisanda töö- ja esinduskorrus. Sealt pääses mööda müüritreppi kolmandale, põhiliselt elukorrusele, mille loodenurgas oli kamin ja põhjaküljel aknaniśis lavatoorium, samuti prill-plaadiga dansker, mis on varustatud tulirelvadele mõeldud laskepiludega. Ka koduseid jumalateenistusi viidi läbi kolmandal korrusel. Neljandale, kaitse- ja vahipidamiskorrusele viis müüritrepp. Kaitsekorruse kõigis seintes oli kolm väikest ühelaiust kaarava. Toidu ja muu moona panipaigaks ettenähtud esimesele korrusele viis samuti kitsas müüritrepp. Keskpiilariga esimest korrust ja lisatoeta teist korrust katavad paekivist ristvõlvid, ülakorruseid puitlaed.

Linnus restaureeriti 1986. a. (arhitektid U. Arike ja M. Rähni).

Kalvi Aluve

Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee