 |
Väga hästi säilinud tornlinnus - lihtsaim ning kontsentreerituim kaitseehitis. Rajatud 15. sajandi lõpus; ajamäärangut toetab Vao mõisa tekkeaeg 1442. a., samuti lavatooriumi redutseeritud kuju, ülalt veeliistudega kaitstud aknad (sarnaselt samaaegsete Tallinna linnamüüri tornidel ja Haapsalu linnuse välistornil) ning sarnasus Kiiu tornlinnusega 15. sajandi lõpust. Ehitatud ühes järgus; oletatavat ringmüüri leitud e ole.
Ruudukujulise põhiplaaniga neljakorruseline tornehitis, plaanis jaotamata ühe ruumiga. Küljepikkused on enam-vähem võrdsed (9,6 kuni 10,1 m), kõrgus keldripõrandast karniisini 13,1 m. Seinte paksus on all 1,3-2,4 m, ülakorrusel umbes 1 m, seega suurem kui tavalistel mõisahoonetel. Peatähtsus oli kaitsefunktsioonil, elutegevuseks vajalikud detailid olid sekundaarsed. Kaitseiseloom avaldub kõrges sissepääsus teisele korrusele (algselt maapinnast 3 m) läbi idaküljel paikneva riivpalgiga suletava ukseava. Riivpalgiga sulatavad on olnud ka trellitatud ja luukidega varustatud aknaavad samal korrusel. See oli lääniisanda töö- ja esinduskorrus. Sealt pääses mööda müüritreppi kolmandale, põhiliselt elukorrusele, mille loodenurgas oli kamin ja põhjaküljel aknaniśis lavatoorium, samuti prill-plaadiga dansker, mis on varustatud tulirelvadele mõeldud laskepiludega. Ka koduseid jumalateenistusi viidi läbi kolmandal korrusel. Neljandale, kaitse- ja vahipidamiskorrusele viis müüritrepp. Kaitsekorruse kõigis seintes oli kolm väikest ühelaiust kaarava. Toidu ja muu moona panipaigaks ettenähtud esimesele korrusele viis samuti kitsas müüritrepp. Keskpiilariga esimest korrust ja lisatoeta teist korrust katavad paekivist ristvõlvid, ülakorruseid puitlaed.
Linnus restaureeriti 1986. a. (arhitektid U. Arike ja M. Rähni).
Kalvi Aluve
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
