09:23 reede, 20.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
JõgevamaaArhitektuurimälestisedLinnused
Laiuse linnus
Kirjeldus

Tulirelvadele kohandamisel laiendatud laagerkastell. Oletatud on selle rajamist 15. sajandi algul (Löwis of Menar, Tuulse), 14. sajandi lõpus (Raam) või isegi 13/14. sajandi vahetusel (Alttoa). Ürikuliselt mainitud esmakordselt 1406. Trapetsilise kujuga ringmüürkastell paikneb väikese oja looduslikult laugjal põhja-lõunasuunalisel kaldakünkal. Varasem sissepääs oli lõunaseina idapoolses lõigus. Linnus on ehitatud mitmes järgus. Ringmüür on rajatud müüri läbivatele teravkaartele, mis toetuvad postvundamentidele (ilmselt ehitusmaterjali kokkuhoiuks ja ehitusaja lühendamiseks). Müüri põhjakülje pikkus on 86 m, idas 82,5 m, lõunas 94 m ja läänes 57,5 m. Kaaravad puuduvad linnuse edelanurgas, kus eksisteerib vanim hoone, väike piklik majalinnus mõõtmetega 21 x 11,6 m, ehitatud arvatavasti 14. sajandi algul. Madal ringmüürkastell moodustab koos majalinnusega esimese ehitusjärgu.

Ümberehitused koos uue väravaga, väravahoonega ja nende ette rajatud eeslinnusega läänes (teine ehitusjärk) tehti ilmselt 15. sajandi alguses. Suur ümara põhiplaaniga loode-suurtükitorn (läbimõõt 14 m, müüri paksus kuni 4 m), ümara kirdetorni vundamendid (eelmisega samas suurusjärgus) ja haakpüssidele kohandatud kirdetorn (läbimõõt 11,7 m) pärinevad 15. sajandi keskpaigast. Linnuse edelanurgal on säilinud veel jäljed väikesest kaheksatahulisest nurgatornist (sama Narva ja Paide linnustel) ja hilisema läänevärava ees olnud väravahoonest. Loodetorni säilinud kõrgus on 22 m, kirdetornil 14,4 m. Kirdetornis on kamberlaskeavad haakpüssidele, allosas on kambrid varustatud külgseinpinkidega. Kastelli kõrgendamine ja paksendamine (koos tornide ehitamisega) tähistab linnuse lõplikku valmimist (müüripaksus 2,1 - 2,3 m, kohati isegi 2,66 m).

Linnus purustati 1559, kuid korrastati veel nii, et seal 1700-01 resideeris Karl XII oma vägedega. Müürid on ehitatud maakivist ja paest. Kasutatud on ka tellist, eriti ohtralt loodetornis ja kaitsekäigu kreneleeringuga kaitserinnatises (7,2 m kõrgusel).
Kalvi Aluve
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee