 |
Kaarma kihelkonnakooli hoone asub Kaarma-Aste maantee 2. kilomeetril.
Rahvahariduse areng Saaremaal sai tõsisema hoo alles pärast 1845. a. kooliseaduse vastuvõtmist. 1853. a. töötas Saaremaal 11 kihelkonnakooli ja 139 külakooli, kuid veel 1870. a. vaid mõned neist spetsiaalseis koolimajades. Üks esimesi selliseid ehitati Kaarma kihelkonnakooli tarvis 1862. a. Kohalikust paest laotud hoone keskosas on võimas mantelkorsten, millest lõuna poole jäid koolmeistri eluruumid, põhja poole "koolielu" - suur klassituba, selle taga väiksem ruum kaugemalt tulnud laste magamistoana ja väike sahver. Koolimaja juurde kuulub ka kivist ait.
Kaarma kihelkonnakool oli parimaid Saaremaal. Ligi poolsada aastat jagas siin koolitarkust Karja kihelkonnast pärit Mihkel Kallas (1824-1896), oma aja kohta eesrindlike vaadetega mees, kes ei piirdunud kooliprogrammiga, vaid andis õpilastele palju praktilisemaidki teadmisi. Eesti kultuuriajalukku on läinud ka M. Kallase Kaarmal sündinud pojad: Rudolf (1851-1913), kes on tuntud matemaatikaõpikute autori ja rahvaluulekogujana, Oskar (1868-1946) Eesti Rahva Muuseumi ühe rajaja ja esimese eestlasest rahvaluuleteaduse doktorina. Mihkel Kallase kuju on jäädvustanud tema minia Aino Kallas romaanis "Ants Raudjalg". (Muide, M. Kallase abikaasa poolõde oli V. Kingissepa ema).
Kool töötas siin 1923. aastani. Hiljem on hoonet kasutatud elamuna.
Koolihoone lähedal on säilinud Kaarma seminari hoone alusmüür. See 1870.-1910. a. tegutsenud õppeasutus valmistas ette koolmeistreid. Teiste hulgas õppisid siin kirjanikud Jaan Oks ja Jakob Mändmets. Kooli kauaaegseks juhiks oli mitmekülgne kultuuritegelane Georg Markus (1841-1929).
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983
|
|
