 |
Asub Amme jõel, voorepealsetelt laskuvate tammealleede keskel küljega piki maanteed. Alates 17. sajandist esineb kirjalikes allikais Luua mõisale kuulunud veskikohana. 18. sajandi lõpul oli seal eraldi sae- ja viljaveski. Praegune hoonestus pärineb 19. sajandi teisest poolest. 1889. a. veski omandanud A. D. Moora ajal rajati sinna saekaater ja puutöökoda, kus kasutati osaliselt ka aurujõudu. 20. sajandi algul asendati veskiratas Saksamaalt tellitud turbiiniga. Betoonist veskitamm valmis 1930.
Traditsioonilise väliskujuga poolteisekorruseline maakividest vesiveskihoone akna- ja ukseavad on ääristatud tellistega. Veski sisustusest on alles omaette ruumis asuv ratasturbiin, suur, neljale valatud postile toetuv püülijahvatusmasin, veskikolud, trumlid, võllid. Veskilael on säilinud tatra- ja kruubijahvatusseadised. Veski töötas kuni 1960. aastate lõpuni.
Veskihoonega ühe katuse all on elamu - tellisehitis, mille maakivist soklikorrusel asusid puutöökoja seadmed. Siseruumide laed on laiadest laudadest, tubades on säilinud mõned historitsistlikud pottahjud.
Juhan Maiste
Eesti arhitektuur IV. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1999
|
|
