 |
Kohila paberivabrik (algselt puidumassivabrik) ehitati 1894. a. insener-arhitekt N. Heraskovi projekti järgi ümber Kohila mõisa omaniku K. v. Luederi sae- ja jahuveskist.
Algselt kahekorruseline L-kujulise põhiplaaniga tellisseintega peahoone paikneb mõisahoone vastas jõe ääres. 1899. a. ehitati juurde kuivati ja arhitekt R. Knüpfferi projekti järgi keedutsehh. Mitmeid juurdeehitusi tehti 1903. a. 1909. a. ehitati uus katlamaja (tehn. O. Schott), 1910. a. 50 meetri kõrgune korsten, 1911. a. asendati puitvahelaed raudbetoonlagedega. Lõpliku kuju sai hoone aastatel 1912-14, mil O. Schotti projekti järgi ehitati lühemale tiivale peale teine korrus, edelanurka kesrkis juugendlik kolmekorruseline telkkatusega veetorn, mille fassaade rütmistavad kõrged ristkülikulised aknad.
Pärast laastavat tulekahju 1980. a. toimunud rekonstrueerimist kaotas vabrik senise üldilme täiesti.
Tehasehooneist ida pool paikneb töölisasula, kus Tööstuse t. põhjaküljel on kaks klaasverandadega ühekorruselist ametnike elamut, tagapool kaks kahekorruselist 24 korteriga töölisbarakki, lõunaküljel ühe- ja kahekorruselised töölisbarakid.
Leo Gens
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
