 |
Kehra tselluloosivabriku tehasehooned ja asula paiknevad Jägala jõe ja raudtee vahel. Ehitatud 1937-38, arhitektid R. Koolmar, J. Ostrat, insener K. Ze(h)ren. Eesti Vabariigi üks suurejoonelisemaid sõjaeelseid tööstusehitisi nii arhitektuurilise lahenduse kui ka tööde teostamise taseme poolest (ehitusettevõte Vennad Edelbergid). Sisseseade valmistasid Soome firma Karhula OY ning Ilmarine ja Volta, turbiinid tehasest AEG. Tehasehooned on paest välisseintega, raudbetoonvahelagedega, lameda katusega, nende võimsad risttahukad moodustavad suurejoonelise ruumilise terviku.
Pääslast paremal domineerib 30 m kõrgune keeduosakond, millega liituvad tsehhid laskuvad trepina ühekorruselise kuivatusosakonna suunas. Samasuguse trepi moodustavad katlamaja ja soodaosakonna hooned. Fassaade liigendavad all kõrgete, ülespoole järjest väiksemate ristkülikukujuliste akende read.
Tehase siluetti ilmestavad katlamaja kõrge korsten ja keeduosakonna sale kaldkonveiergalerii. Tehase kõrval paikneb vana asula.
1950 ehitati juurde paberivabrik, 1957 paberkottidetsehh. Keeduosakonda laiendati silikaattellisseintega juurdeehitisega, jälgides olemasoleva hoone fassaadiliigendust.
Leo Gens
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tallinn, 1997
|
 |