 |
Tapa raudteejaam rajati Paldiski-Narva raudtee ehitamisel 1869. a. koos jaamahoonete, veetorni, lahtise reisijateplayvormi ja mitmete kõrvalhoonetega. Tapa-Tartu raudteeharu ehitamisel lisati 1876. a. depoo, remondikoda (pole säilinud) ja teine platvorm.
Jaamahoone on ebasümmeetrilise põhiplaaniga, kahe võrdse pikifassaadiga. Lääneotsas on einalauaruum, keskosas ja kahekorruselises idaotsas ooteruumid, piletikassad ja ametiruumid. Peasissepääsu rõhutab keskrisaliit, mida kroonis dekoratiivse haritornikesega peaaegu ristkülikuline, hiljem tunduvalt lihtsustatult kaarjaks ehitatud frontoon. Hoone nurgad ja keskrisaliit on jämedalt tahutud paekividest, paekarniisiga sokkel vahelduvalt tellis- ja paemüüritisest, poolkaarsillusega kõrged aknad ja uksed on rühmitatud kahe- ja kolmekaupa. Hammaslõikega peakarniisi kroonis raske paekivist rinnatis (lammutatud). Punaseid tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd, aknagruppide vahelisi seinaosi paekvaadrist rustika aknaservades. Hilisemate ümberehitustega on hoone arhitektuuri tunduvalt vaesustatud.
Jaamahoonest Narva pool paikneb lakoonilistes vormides võimas kahe paagiga ja tellisseintega veetorn.
Hubert Matve
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
