 |
Möödunud sajandi algupoolel asus siin hoonetekompleks, kuhu peale puidust peahoone kuulusid veel võõrastemaja, tall, sepikoda, varjualune, küün, 2 keldrit, 2 aita, piimakamber, saun, kaev. Postijaamal oli suur karjahoov, puuvilja- ja juurviljaaed. Aastail 1830 -1831 ehitati puumaja asemele kivist peahoone, kõrge täiskelpkatusega ehitis. Hoone fassaad on liigendatud kolmeks, keskel oli viiekaareline ulualune. Majas oli 4 ruumi reisijaile, 3 ruumi ööbijaile, 6 ruumi teenindavale personalile ja 4 köögiga majandusruumi.
Väike-Pungerja postijaam koos üle tee asuva maanteekõrtsiga moodustab 19. sajandile iseloomuliku ansambli. On üks paremini säilinud suuri postijaamu Eestis. Kivist viiekaarelise ulualusega peahoone ehitati 1831. a. varasema, 18. sajandist pärineva puidust peahoone asemele ja oli esimene omalaadne Riia-Peterburi teel. Hoone on ühekorruseline, ruume umbes 20, keskel eeskoda ja hoonet risti läbiv vahekoda. Kõrget pilbaskattega kelpkatust kaunistavad külgrisaliitide kolmnurksed ehisviilud, viiluväljades suured segmentaknad. Hoonel on püstised kuue ruuduga aknad ja klassitsistlik kahe tiiva ja madalakaarelise valgmikuga, tahveldiste ja nikerdustega välisuks. Praegu kasutab hoonet metskond.
Kahe talliga ja ulualusega kõrts ehitati 19. sajandi keskel. Eluosa seinad on rõhtpalkidest, tallidel planktäitega kivipostide vahel. Eluossa pääseb hoone keskelt, tallidesse ulualuse otstest läbi viltu paiknevate väravate.
K. Aluve
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
