 |
Audru "Kuldlõvi" kõrts on üks suuremaid ja väljapaistvamaid klassitsistlikus stiilis kõrtsihooneid Eestis. Paikneb Pärnu - Lihula maantee ääres, 7 km Pärnust. Nimetatud ka Audru Suurkõrtsiks, eraldamaks teda kirikukõrtsist.
Täpne ehitusaeg ei ole teada. Valmis arvatavasti 1827-32. Likvideeriti 1900. Töötas edasi viinamonopoli kauplusena kuni aastani 1914. Seejärel olid hoones korterid. 1977. a. kohandati kõrts-restoraniks (arhitekt K. Aluve, sisekujundus A. Maasik).
Kahe talliga U-kujulise põhiplaaniga kõrtsihoone koosnes maanteega rööbiti paiknevast rõhtpalkseintega eluosast ja kiviseintega tallidest selle otstes. Pärnu-poolne tall oli sakste, Audru-poolne tall aga talupoegade hobuste jaoks. Puidust eluosa ees on üheksa kapiteeliga kivisamba ja kahe poolsambaga markeeritud ulualune. Eluosa taga oli kivimüüriga suletud sisehoov. Kaev paiknes sisehoovi keskel, käimlad hoovi nurkades pääsudega tallidest. Hoonel oli täiskelpkatus, mille katteks olid vaheldumisi S-katusekivid ja pilpad. Tallidesse pääses kõrtsi esiküljelt ümarkaarsete väravaavade kaudu. Samasugused väljapääsud olid külgfassaadidel. Sakste hobusetalli tagaküljel asusid moona- ja kaeraaidad ning õllekelder.
Eluossa viis kaks ust. Ühest pääses otse talupoegade kõrtsituppa (46 ruutmeetrit), teisest mantelkorstna ees oleva esiku kaudu aadlikambrisse (49 ruutmeetrit) ja antvärkide tuppa (47 ruutmeetrit). Talupoegadele ja antvärkidele mõeldud kõrtsitubade vahel paiknesid letiruum ja sahver. Letiruumil oli erandlikult kaks luugiava, üks neist talupoegade, teine antvärkide jaoks. Kõrtsmiku töö- ja eluruumid paiknesid eluosa tagaküljel. Kõrtsitube kütsid kahhelahjud.
Väravad on kalasabamustris laudvoodriga, aknad kuueruuduga ja luukidega.
K. Aluve
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1997
|
|
