 |
Ühe talliga maanteekõrts Rapla-Juuru ja Tallinna-Hõreda maantee ristil. Asukoht on traditsiooniline; kõrts on märgitud 1796. a. L. A. Mellini altlases.
Praegune hoone on rajatud tõenäoliselt 19. sajandi esimesel poolel. Sarnaneb talumajaga. Talli seinad on paekivist, eluosa tahumata rõhtpalkidest, pähikutega ristnurkadega. Ulualuse talastikku toetavad kaks ümarat puitsammast. Aknad olid algselt kuue ruuduga; kõik uksed ja väravad lihtsad, põõnadel püstlaudadest.
Kõrtsituppa pääseb läbi ainsa eeskoja esifassaadi keskelt. Vasakule jääb saksakamber, paremale kõrtsituba. Teine saksakamber asus taganurgas, sahver ja letiruum kõrtsi otsas. Letiruumist sai läbi kahe tõstandluugi teenindada suurt kõrtsituba ja läbi kolmanda luugi ka nurkmist saksakambrit. Hoone tagaküljel paiknesid kõrtsmiku eluruumid. Talli pääseb läbi ulualuse otsas viltu paiknevate väravate, aga ka otse saksakambrist. Juba algselt olid kõrtsiruumis ahjud (leega kerisahi ja soemüüriga ahi).
Interjööris olid palkseinad lubjaga valgendatud. Laed olid laudadest, kolmalauasüsteemis, tahutud puittaladel. Talli põrand on tavakohaselt tambitud savi ja kruusa segust.
Oli pikka aega kasutusel elamuna, nüüd taastatud kõrtsina. Kõrtsi vastas, teisel pool teed, asub koogu ja palksalvedega ning raketega kaev. Kompleksi on tihendatud uute abihoonetega.
Kalvi Aluve
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
|
|
