 |
I aastatuhande esimesse poolde kuuluvaid tarandkalmeid polnud saartel kaua teada, oletati isegi elanikkonna lahkumist siit meie ajaarvamise algul. Seisukohad muutusid põhjalikult pärast Putla tarandkalme kaevamist 1963. a. A. Kustini juhtimisel. Muinasaja lõpuperioodi kuuluvaid leide oli siit aeg-ajalt varemgi kogutud, noorema rauaaja kalmistuna alustati ka muistise läbikaevamist. Kalme ülemise kihi leiumaterjali moodustasidki viimasesse perioodi kuuluvad esemed. Kalme põhja sillutiselt ja kivide vahelt koguti aga põletatud ja põletamata luid, üle 3000 savinõukillu, pronksist ja rauast karjasekeppnõelu, nuge, mitmeid Eesti alal haruldasi ehiteid jne. 1. sajandil rajatud kalmet on pideva matmispaigana kasutatud ligi paarsada aastat.
Kalme juurde pääsemiseks tuleb Kaali järve (meteoriidikraatri) juurde viiva puiestee otsast sõita 700 m põhja poole. Maanteest 0,5 km lääne pool, keset välja, Putla küla põlluvahetee ääres asubki kalme, mille nelja paekivist laotud tarandi müürikivid jäeti pärast kaevamist endisele kohale.
Nüüdseks on Saaremaal teada üle kümne tarandkalme.
Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln., 1983
|
|
