 |
Külast 300 m edela pool, endise kolhoosi seafarmi ja endiste külapõldude vaheliselt muistselt kaldaastangult leiti juba ammu põlluharimisel luid ja asju. Kohta kutsuti rahvasuus Kuningate hauaks ja seda seostati kahe siia maetud kuningaga. Leiukohal asus madal kiviraun. Seoses farmi ehitamisega organiseeriti seal 1971. a. arheoloogilised kaevamised (V. Lõugas). Kivivare osutus 1.-2. sajandil kasutatud ühetarandiliseks kivikalmeks, millest leiti peamiselt põletamata luid, keraamikat, mõned ehted ja noad. Tarandi kirdepoolse otsa vastu oli ehitatud paekividest kirst, millest leiti ühe surnu luud. Ainsaks panuseks oli rauast karjasekeppnõel. tarandisse ja tarandi ümbrusesse oli maetud 5. sajandil. See on esimene teaduslikult uuritud keskmise rauaaja maa-alune kalmistu Saaremaal. Leidude hulgas oli üks Gotlandilt pärit pronksist rihmakeel, mitu ehtenõela ja odaots.
Kivikalme alt ja ümbrusest sügavamatest lohkudest tuli välja mitmesuguseid leide, mis andis tunnistust siin kaldaastangul kunagi asunud kiviaja lõpu või pronksiaja asulast. Leiti kivitalbu, luust ahingu katkeid, kvartsesemeid, lihvimiskivide tükke jm. Arvatavasti on siin tegemist venekirveste kultuuri rahvastiku järeltulijatega, sest Kuninguste-Tagavere-Salu ümbruse vanimad kiviaja leiud on kõik venekirved. Arvatavasti asus venekirveste kultuuri hõimu üks kalmistuid Salu Kooljamäel, kust Orissaare-Tagavere teelt pöördub tee Kareda mõisa poole.
Kuninguste ümbrus on rikas mitmesugustest muististest. Kirjeldatud kalmest umbes 200-300 m loode pool asub kadakasel karjamaal kaitsealune muistne põld, millest on säilinud murukamaraga kaetud kivhunnikud.
Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989
|
|
