11:35 laupäev, 25.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArheoloogiamälestisedKalmed
Kõmsi kalmistu
Aadress:
Kirjeldus

Mitu kivikalmet paepealsel karjamaal Kõmsi õigeusukiriku läheduses Tallinna-Virtsu maantee ääres. Suur paarikümne tarandiga kalme asub kirikust umbes 200 m lääne pool. Sisaldab säilmeid nii laiba- kui põletusmatusest, pärineb 1. - 3. sajandist. Pärast läbikaevamist on tarandite ääreread jäetud vaatamisväärsustena paigale.
Sellest 600 m kaugusel on ühest tarandist (8 x 6,7 m) moodustuv kalme. Pärast uurimist on see osaliselt rekonstrueeritud, kusjuures NO-küljel on kuni 0,5 m kõrgune originaalmüür. Ümbruskonnas on veel kolme lõhutud kalme põhjad.
Kirikust 400 m põhja pool on täielikult läbi kaevatud, Kalmepealsete nime all tuntud noorema rauaaja põletusmatustega kalme, millel on ebaühtlase paksusega kivikate; kohati puudub see hoopis. Näha on mõned arvatavad surnupõletuskohad. Leiud pärinevad peamiselt 10. - 12. sajandist.
Kaevatud 1914 (A. Friedenthal), 1969-1972 (V. Lõugas), 1979 (M. Mandel).
E. Tõnisson
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997

Kõmsi muistised said tuntuks 1913. a., kui talupoegade kaudu jõudis muuseumi rida leide nn. Kalmetepealselt, mis asub kirikust umbes 200 m põhja pool, surnuaeda viiva külavahetee põhjapoolses veeres. See 11.-13. sajandi põletusmatuste väli, mis sisaldas palju katki murtud ja tules moonutatud leide, oli esimene objekt, millel võeti ette proovikaevamised (A. Friedenthal, 1914). Osa kalmistust (umbes 100 ruutmeetrit) kaevati läbi 1970. a. (V. Lõugas). Kui kalmistu jäi ette "Kevade" (Karuse) kolhoosi töökodadele ja muudele ehitustele, kaevati Ajaloomuuseumi poolt (M. Mandeli juhatusel) 1979. a. kogu kalmistu 1200 ruutmeetri suurune ala läbi.
1914. a. tehti proovikaevamine ka Kõmsi suurel tarandkalmel (II), mis asub kirikust paarsada meetrit lääne pool kaasiku veeres. Proovikaevand on praegu näha keset kalmet - seal kasvavad suured kased. II kalme kaevati läbi aastatel 1969-72 (V. Lõugas). Samal ajal kaevati ka teisi Kõmsi muistiseid. II kalme näol avastati muistse Läänemaa esimene tarandkalme. See koosnes ligi paarikümnest tarandist, mille müürialused pärast kaevamist avatuks jäeti ja mis näitavad eriti ilmekalt meie ajaarvamise algul siin asunud kogukonna järkjärgulist hääbumist mõne järgneva sajandi jooksul. II kalme vanimad tarandid, mis asuvad kalme keskel, on suured ja rajatud tugevatest raudkividest. Otste poole muutuvad tarandid üha väiksemaks ja nõrgemaks.
Kalme on maha jäetud umbes 3. sajandil. Selle paarisaja aasta jooksul on matmiskombestikus toimunud mitmesuguseid muutusi. Algul on surnuid maetud peamiselt põletamata, seejärel ilmuvad kalmesse nõrgalt põlenud tumedad ja lillakad luud, päris kalme kasutamise lõpul aga valged kaltsineerunud tugevasti põlenud luud.
Samasugune on olnud matmisviis ka I kalmes, mis asub siit 60 m kaugusel. See on ühetarandiline 8 m pikk ja 6,7 m lai kalme, mis pärast kaevamist on rekonstrueeritud. Kalme kirikupoolses nurgas on ligi 3 m pikkuselt ja 0,5 m kõrguselt säilitatud originaalmüür.
I kalmest mõni meeter lõuna pool oli üsna lõhutud IV kalme, millest leiti peamiselt tugevasti põletatud luid. Ka lõuna pool Tallinna-Virtsu maanteed avastati mõnede lõhutud kalmete (V-VI) põhjad.
Kõmsi tarandkalmete leiumaterjal on iseloomulik Eesti 1.-2. sajandi kalmetele. Enamik leiumaterjali on ehted, mille hulgas domineerivad käevõrud, karjasekeppnõelad, lihtsad sõrmused jm. esemed. Tööriistadest ja relvadest on siit leitud rauast õõskirveid, üheteralise mõõga katkeid, kitsateralisi silmaga kirveid, nooleots, nuge jm. Eriti hinnalised on mitmesugused I ja II kalmest leitud ehteasjad, mis pärinevad Volga-Okaa ülemjooksu ja Fnepri aladelt - lehekujulise peaga pronksist ehtenõel, millel on rauast vars, mitmesugused ehtenaastud, aga samuti õhukeste plekkotstega kaelavõrud, mida tuntakse peamiselt Läänemeremaades ja mis on dateeritud meie ajaarvamise algusest vanemaks.
Kõmsis avastati esmakordselt ida pool Läänemerd muistsete põldude jäänused, mille uurimist alustati 1969. a. paralleelselt kalmete kaevamisega. Nendeks jäänusteks on lagedal karjamaal kalmete ümbruses paiknevad sajad madalad põllukivihunnikud, mis õige väikese kumerusega kerkivad maapinnast kõrgemale. Osa neist on üleni kamardunud. Mõnest sellisest kivihunnikust kaevamisel saadud keraamika sarnaneb sealtsamast kivikalmetest leitud keraamikaga. Suurem osa põllukivihunnikuid kaevati siin läbi Ajaloomuuseumi poolt (M. Mandel) 1979. a. (26 kivihunnikut) ja 1981. a. (48 kivihunnikut). Leide saadi umbes viiendikust läbikaevatud põllukivihunnikutest. Kõige tavalisem oli keraamika, kuid leiti ka keskaegne münt, kuljus jms. Osa kaevatud kivihunnikutest on tekkinud lagendiku põhjapoolsesse ossa ilmselt alles ajaloolisel ajal. Ühtekokku oli Kõmsi paepealsel registreeritud 380 madalat kivihunnikut.
Kõmsi muististe kaevamised on heitnud palju valgust Lääne-Eesti hõimude muistsele ajaloole ja näidanud, et siin tekkis I aastatuhande lõpus e. m. a. üsna tihe maaviljelusest elatuv asustus. Algelise maaharimistehnikaga kurnati õhukese huumusekihiga maad varsti ära, ümbritsevad liigniisked ja merega piiratud alad ei võimaldanud aga sisekolonisatsiooni ja rahvatik hõrenes. Alles maatõusu tagajärjel lisandus sajandite jooksul uut asustuskõlblikku maad ja ligi tuhat aastat hiljem on märgata asustuse uut tihenemist.

Lõugas,V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee