 |
Neljast kivikalmest on kaks läbi kaevatud. Neist üks koosnes korrapäraselt kokku kuhjatud maakividest ja mullast ning sisaldas põletusmatuste säilmeid. Teise kalme 6 x 4,5 m suuruses kivivares eraldus NO-SW suunas piklik kiviovaal ( 2 x 1,6 m), mida võib võrrelda Saaremaa noorema rauaaja kalmete kiviringidega. Ovaali alumiste kivide all ja vahel paljandus umbes 5 cm paksune sütt, põlenud luid ja panuseid sisaldav kiht. Pärinevad 11. - 12. sajandist. Kaevati 1977 (M. Mandel).
S. Laul
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
Uugla kivikalmed, mis asuvad endisest mõisast põhja pool idapoolse teeharu all ja kõrval, pärinevad I aastatuhande esimesest poolest. Kalmeid ei ole kaevatud. Ainsateks leidudeks on ühe kalme servast üleskorjatud käsitsi vormitud savinõu tükid.
Mõisast lõuna pool Veskimäe talu juures kaevati 1977. a. (M. Mandel) esmakordselt Läänemaal tervenisti läbi noorema rauaaja kivikalme, mis osaliselt rekonstrueerituna on jäetud maastikule vaatamiseks avatuks. Kalme sisaldas 11. -1 2. sajandi põletusmatuseid ja esemeid, sealhulgas kaheteralise mõõga, teise mõõga kullatud pidemenupu ja teramiku tükke, 5 odaotsa, kahed suitsed, vikati, nuge, sõrmuseid, rihmapanuseid jm. Ainus kalmest leitud hõbemünt oli vermitud Heinrich II ajal (1014-24) Tielis.
1981. a. kaevati samas läbi teine, väiksem kivikalme, mis sisaldas suurematest kividest ovaalse ringi - läbimõõt 2 x 1,6 m. Ringi seest koguti tugevasti põletatud luid ja 135 numbrit leide, mis pärinevad samuti 11.-12. sajandist. Muu hulgas saadi siit esimene muistne klaasehte katke eestist, kaal ja kaaluvihte (9 tk.), ristikujuline ripats, õmblusnõel jt. esemeid.
Lõugas,V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989
|
|
