 |
Vanema rauaaja muististena leidub Jüri kihelkonna territooriumil tarandkalmeid ja keskmisest rauaajast kivikalmeid. Tarandkalmega võivad asjahuvilised tutvuda Lehmja-Loo kalmeterühma juures, kus Vello Lõugase juhatusel 1967.-1968.a. kaevati kalme läbi ning rekonstrueeriti. Kalme on esimene omataoline Eestis. Kaevamised siin olid leiduderohked. Ulatuslik kivikalmete rühm on Lagedi mõisast kagu pool põldudel.
Mitmest kivikalmest moodustuv rühm Lool, endise Lehmja mõisa lähedal. Viis kalmet on läbi kaevatud. Nende hulgas oli üks tarandkalme (7 x 5 m) paekivist ääremüüride ja maakividest sisetäitega, mis sisaldas 4.-5. saj. põletusmatuseid, osalt ka hilisemaid. Pärast läbiuurimist rekonstrueeriti algsel, umbes 1 m kõrguste ääremüüridega ääristatud kujul.
Ülejäänud muististest osutus huvitavamaks peaaegu eristamata, ebakorrapärase kivikattega kalme, mis sisaldas silmapaistvalt arvukalt leide 7. sajandist.
Kaevati 1967-70 (V. Lõugas).
E.Tõnisson
Kirj.: Lõugas V. Das mitteleisenzeitliche Steingrab von Lehmja Loo in der Nähe von Tallinn // Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Aikakauskirja 75. Helsinki, 1973.
Eesti arhitektuur. Üldkoostaja V. Raam. Tallinn, 1997
|
|
