10:05 teisipäev, 21.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
ArheoloogiamälestisedKalmed
Iila kivikalme
Aadress:
Kirjeldus

Suurimaid tarandkalmeid Eestis. Pikkus lääne-ida suunas 68 m, laius 13 m. Kalme kaevatud idaosas on avatud neli tarandit pikkusega (põhjast lõunasse) 5 - 6 m. Kaevatud ala edelapoolses osas lisaks mõned väiksemad ruudukujulised (1,5 x 1,5 m) tarandilised ehitised. Uuritud tarandite sisemus koosnes paeklibust ja mullast, kus leidus põletamata ja põlenud luid, II sajandi metallesemeid ja keraamikat. Samas kalme idaosas maakividega ümbritsetud 11. sajandisse kuuluv kolmikmatus - keskel rikkalike panustega meheluustik, millest kahel pool ristipidi kaks panusteta luustikku.

Kaevatud 1935. a. (M. Schmiedehelm).

Silvia Laul
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997

Kundast 6 km ida pool, Peterburi maantee põhjaveeres asub tarandkalme, mis esialgse kirjeldamise ajal oli 68 m pikk ja 13 m lai. 1935. a. kaevati M. Schmiedehelmi juhatusel läbi kalme idaosa, kust saadi peamiselt 2. sajandi leide koos põletamata ja vähesel hulgal põletatud luudega. Iila kalme osutus esimeseks ebakorrapärase tarandilise ehitusega kivikalmeks Eestis: siin oli osa väikesi tarandeid ehitatud suurte tarandite lõunaotsa vastu.
Ühes tarandis avastati kolm 11. sajandi matust: üks mehe luustik, pea ida poole, ja tema kõrval mõlemal pool perpendikulaarselt kaks panusteta matust. Keskmise matuse juurest leiti mitu odaotsa, kirves, suitsed, kaks vikatit jm. Seda kompleksi on tõlgendatud kui ratsamehe ja kahe orja ühismatust.
Peale nende matuste avastati kalmes veel mitmeid 11.-12. sajandi esemeid, mis kõnelevad muistse kivikalme kasutamisest noorema rauaaja matusepaigana. Kuna suurem osa kalmest on uurimata, siis ei ole ka andmeid selle kohta, kas kalmet on kasutatud matmispaigaks pidevalt tuhande aasta jooksul või vaheaegadega.

Lõugas,V., Selirand, J. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tln., 1989

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee