 |
Võru-Rõuge ja Rõuge-Saaluse teeristist 0,5 km kirde pool asuv väikejärv (4,4 ha), merepinnast 216,3 m kõrgemal.Järv on madal (keskmine sügavus umbes 2,1 m). Sügavaim on järve kaguosa. Ümbruses on kultuurmaastik taludega. Kirde-edela suunas ovaalse järve otste juures asuvad metsatukad. Vodijärve põhja- ja lõunakallas, välja arvatud kaldaserv on kõvad ja kuivad, lääne- ja idakallas aga soostunud. Põhi on valdavalt mudane, ainult põhjaosas on liivast põhja. kaldavees võib näha linaleokive, mis tõendavad, et varem on järve vett linaleotamisega tublisti väetatud.
Praktiliselt umbjärv, mis saab vee orulammil olevatest allikatest ja sisseviilavatest kraavikestest. Välja voolab veevaene oja.
Vesi soojeneb ja seguneb järves põhjani ning on hapnikurikas, talvel aga võib järv jääda ummuksile. Punakaspruun või kollakaspruun vesi on suvel vähe läbipaistev (1,4-1,6 m).
Vodijärve taimestik on vaevu keskmise rohkusega. Ta vegetatsiooni on ondatra tunduvalt vähendanud.
Aeg-ajalt on järv jäänud ummuksile. Suur kalade suremine oli 1939/20. a. varem on kalastikus olnud palju haugim särge, ahvenat, linaskit ja latikat; praegu on teada särg, ahven, haug, kiisk ja linask.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
|
|
