07:36 reede, 06.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Elistvere järv
Aadress:
Kirjeldus

Elistvere järv (Kurujärv) asub Vooremaa maastikukaitsealal, Järve alevikust 4,5 km kagu pool. Suurus 180 ha. Enne Amme jõe süvendamist oli Elistvere järve suurim sügavus 3,5 m, keskmine sügavus 1,95 m, kuid pärast seda vähenes tublisti. Nagu kirjutab J. Ristkok, on endine järvelaht, kus 1950. aastate keskel sai veel paadiga sõita, muutunud nüüd maismaaks. Endine vabaveeline Amme jõe lähtekoht on nüüd roostikku kasvanud ning uhtmuda ja -liiva täis kandunud. Kõige sügavam koht on järve kaguosa idakalda lähedal. Järve ümbritsevad soised niidud, põõsastikud, heinamaad. Kaugemal asuvatel voortel on peamiselt põllud. Järve loode- ja kagusopis on pisikesi saarekesi: mõnel neist kasvab põõsaid; suurvee ajal muudavad saarekesed asukohta. Järve kaldad on soised, enamasti mudased või turbased, paaris kohas liivased. Järve otstes leidub õõtsikut. Lõuna poolt ulatub järveni kõvem pinnas. Põhja katab paks muda kiht, ainult Amme jõe suudme juures on liivast põhja. Kohalike elanike teateil on mudakihi paksus 15(?!) m.
Tugeva läbivooluga järv, mis saab vett viiest järvest. Väljavooluks on Amme jõgi. Järve vesi on rohekaspruun kuni kollane, vahel isegi roheka tooniga kollakaspruun, keskmise läbipaistvusega (1,8-2,0 m), võrdlemisi ühtlaselt segunev.
Taimestik oli 1957. a. väga liigirikas (28 liiki). 1975. aastaks oli taimestiku koosseis märgatavalt muutunud: õige väheseks olid jäänud ahtalehine hundinui, konnaosi ja vesiroosid, mis kõik on ondatra maiuspalad. M. Pork on järvest leidnud ühe haruldase ränivetika. Põhjaloomastik on üsna rohke, sellesse kuulub ka järvekäsn.
Elistvere järve kalastik on liigirikas. Eriti massiliselt leidub kalamaime. Esinevad latikas, särg, haug, ahven, linask, viidikas, säinas, mudamaim, angerjas, kiisk, koger, roosärg, luukarits, vingerjas ja hink, tõenäoliselt ka ojasilm ja turb. Jõevähki järves ei ole.
Haudelindudest on järv rikas. Siin pesitsevad mustviires, väikekajakas, sinikaelpart, rägapart, tuttpütt, punapeavart, haruldane ruik (rookana), väikehuik (väike-vesivutt), hüüp, haruldane väikehüüp, roo-loorkull, kõrkjaroolind, rootsiitsitaja, rästasroolind. Lindude ohtrus on viimastel aastakümnetel vähenenud.
Arvukalt esinev ondatra on hävitanud palju järvekarpe.

Vanasti olevat purre viinud üle Elistvere järve otse Kaiaverre. Tammepakud olevat järves veel praegugi säilinud.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee