06:40 pühapäev, 15.12.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Kaisma järv
Aadress:
Kirjeldus

Kaisma järv
Kaisma järv, mida nimetatakse ka Suurjärveks, paikneb Pärnu maakonnas, Kaisma asundusest 5 km läänes. Ta absoluutne kõrgus on 35,7 m, pindala 140,4 ha ja suurim sügavus 2,2 m (keskmine sügavus 1,25 m). Järv asetseb Lääne-Eesti madalikul, Kaismast loode pool oleval soostunud tasandikul. Läänest ja lõunast ümbritseb järve raba, kagus leidub veidi põllumaad, idas niiskeid puisniite ja karjamaid, mujal kasvavad soostunud männi- ja segametsad. Varem on järv olnud tunduvalt suurem, kuid tänapäevaks tublisti vähenenud ja soostunud; järve kinnikasvamine toimub praegugi suure hooga. Kaldad on madalad, enamasti turbased või mudased. Lõuna- ja läänekaldal tungib veele peale õõtsik. Põhja- ja kirdekallast murrutav lainetus paljastab mineraalpinnast ja puujuuri, idakaldal leidub ka rähkset kallast suurte rändkividega.
Järv on kõige sügavam põhjaosas. Järve keskel olev madalik (Kivinukk) on kaetud taimedega. Põhja kattev tumepruun muda on suurima paksusega (üle 2 m) järve põhjaosas. Idakalda juures on põhi kõva ja võimaldab isegi suplemist.
Kaisma järv on nõrga läbivooluga; vett annavad mõned sissetulevad kraavid, oja ning põhjaallikad. Väljavool toimub järve edelasopist algava Kulna magistraalkraavi kaudu, mis läheb Kaisma Väikejärve ja sealt edasi Enge jõkke. Vesi seguneb ja soojeneb suvel õige tugevasti, on kollane kuni oranźikaskollane, põhjani läbipaistev (1,9 m). Oletatavasti on järve talvine gaasireźiim halb.
1953. a. oli taimestik liigivaene (13 liiki), kuid rohke, kattes peaaegu kogu järve. Suvel toimub järves tugev sinivetikate õitsemine. Zooplankton on võrdlemisi vaene, põhjaloomastik aga rohke. Haruldastest vetikatest esineb Cymbella thumensis, haruldastest zooplankteritest Paracyclops poppei.
Kaladest elutsevad järves särg, ahven, haug; kohalike elanike teatel leiduvat ka kokre, lutsu ja angerjat. Kuni 1939. aastani oli vähirikas.
Järve linnustik on liigivaene ja vähene (sinikael-part, vihitaha, sõtkas ja raba-hõbekajakas). Rände ajal näeb siin luiki, hanesid, partlasi ja kurvitsalisi.
Suurjärv ja temast edelas asuv Kaisma Väikejärv moodustavad maastikuliselt terviku. Väikejärv on 5,6 ha suurune soo- ja rabakallastega järv, mille paepõhjal on umbes 1 m paksune mudakiht ja kuni 0,5 m vett.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee