00:34 laupäev, 16.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Kurtna Liivjärv
Aadress:
Kirjeldus

Kurtna Liivjärv on ligikaudu 1,2 km Konnajärvest põhja pool, mõhnastiku idaserval paiknev põhja-lõuna suunas piklik veekogu. Järve pindala oli 1958. a. 6 ha ja suurim sügavus 10,7 m. Temast edela ja lõuna pool kerkivad kuivad männimetsaga kaetud künkad, loodepõhja ja ida pool laiub laugasraba, kus varem leidus hulgaliselt huvitavaid liivapõhjalisi laukaid. Järve kaldad on liivased vaid edela- ja lõunaosas, mujal aga turbased, kuid kõvad. Kõige sügavam on järve lõunaosa.
Seoses Oru briketitehase rajamisega ja Liivjärvest ida pool oleva raba kuivendamisega on järve veepeegel vähenenud ja veetase langenud. Nii oli 1971. a. veetase langenud 1 m, 1973. a. 2 m ja paljandunud ulatuslik ala järve lõunaosas, kus on kõige parem supluskoht ja haruldaste taimede kasvukoht. Ka paljud teaduslikult huvitavad laukad on kuivaks jäänud.
Lähtejärv, mis saadab oma vett idakaldalt lähtuva kraavi kaudu freesturbaväljade kraavidesse ja sealt Mustjõe kaudu Narva veehoidlasse. Järv toitub sademete veest, võib-olla annavad vett ka mõned allikad.
Aastatel 1957-60 oli järv erakordselt läbipaistva (5,2-6,6 m) ja helerohelise veega. Liivjärve vesi on nõrgalt kihistunud, kuid suve teisel poolel võib kihistus tunduvalt tugevneda.
Liivjärv on väga vähese ja liigivaese taimestikuga. Veepeeglil leidus 1968. a. natuke ühte haruldast pikalehist jõgitakjat. Veesisestest taimedest kasvas edelakalda juures järv-lahnarohtu ja lõunakalda juures veidi vesikatku. Järve edela- ja lõunaosas kasvas kalda ääres tarna, pisut konnaosja ja hundinuia.
Järv on planktonivaene, zooplanktonis esineb ka järve-jämekoodikut. Põhjaloomade hulgas olevat rohkesti jõhvussi.
Kaladest on ainsaks asukaks ahven, veelinde pole kohatud.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee