03:40 esmaspäev, 27.03.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Klooga järv
Kirjeldus

Harju maakonnas, lahepere lahest lõuna pool oleval tasandikul, Klooga raudteejaamast 1 km lõuna pool asetsev põhja-lõuna suunas piklik järv. Põhja poolt ümbritseb järve metsane luiteahelik, otse kaldal kasvab rabastuv männimets. Idas küünib järveni põllustatud aluspõhjaline kõrgendik. Läänekallast katab raba, lõunakaldal on niisked põõsasniidud.

Järv on 11,8 m merepinnast kõrgemal. Järve pindala on 135 ha, suurim sügavus 3,6 m, sellest vett ainult 2,5 m (keskmine sügavus 1,9 m). Kõige sügavam on idakaldaga rööbitine vagumus, mis omakorda on kõige sügavam põhjaosas. Järve lääneosas on vett ainult paarkümmend sentimeetrit. Põhja katab paks mudakiht. Soostumine on järve pindala märgatavalt vähendanud, eriti lääne pool, kus see protsess on ka praegu kiire. Inimene on järve hävingut veelgi kiirendanud veetaseme alandamisega.

Huvitava ehitusega on järve kaldad. Idakallas koosneb klibuse ja liivase kattega astmelisest paest, lõuna- ja põhjakallas on liivmudane, läänekallas turbasem, paiguti õõtsikuline; seal ulatub järve poolsaar - Võika nina.

Läbivool pole kuigi tugev. Idast ja kirdest toovad vett mõned kraavid, peamiselt toitub järv allikatest, mis paiknevad enamasti idakaldal, eriti endise Klooga mõisa kohal ja sellest lõuna pool, nn. Hiie all. Väljavool lõunasoppi kaevatud kraavi kaudu, mis viib Vasalemma jõkke. Suvel väljavool enamasti lakkab.

Suvel on vesi rohekaskollane ja keskmise läbipaistvusega (1,6 m), talvel tumedam - pruunikaskollane ja on põhjani läbipaistev. vesi seguneb hästi ja on suvel hapnikurikas.

Taimestik oli 1953. a. üsna liigivaene (12 liiki). Ka füto- ja zooplankton on võrdlemisi vähene. Põhjaloomastik oli mändvetikaniitudel väga rikkalik, mujal vaene. H. Haberman on järvest leidnud vesikinga (Theodoxus fluviatilis), mis on meie alal oletatavasti Litoriinamere relikt, samuti haruldast ühepäevikulist (Ametropus fragilis).

Kalastikus leidub särge, ahvenat, linaskit, haugi, kiiska, kokre ja angerjat.

Järvel pesitseb üsna suur naerukajakate koloonia, on nähtud sinikael-parti, lauku (vesikana), vihitajat, väiketülli, mudatildrit ja rästasroolindu, kes tõenäoliselt siin ka pesitsevad. Toitekülalisteks on olnud kalakajaks, jõgi- ja väiketiir.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee