23:57 esmaspäev, 24.04.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Suur Kaksjärv (Kaksjärv, Suur Kaksikjärv)
Kirjeldus

Harju maakonnas lõunaosas, Kõrvemaa läänepiiril, nn. Paunküla mägedes, on 11 pisikest järve (Rõõsajärv, Väike- ja Suur Kaksjärv, Rahkjärv, Paunküla Mustjärv, Paunküla Linajärv, Punamäe järv, Lindjärv, Kaatsjärv, Konnajärv, Kiruvere järv), lisaks veel 1960. a. Tallinna veevarustuse huvides loodud Paunküla veehoidla. Järved asetsevad loode-kagusuunalise Paunküla oosistiku (mida siin nimetatakse Teedelahkme mäeks ehk Teedelahkme vallseljakuks) termokarstilise tekkega lehtrites. Käesolevaks ajaks on järved enamasti kinni kasvanud ja mudastunud, muutunud pisikesteks veesilmadeks kauni oosistiku servaalal.

Suur Kaksjärv on Väikesest Kaksjärvest vaevalt 50 m lääne pool olev 2,2 ha suurune ja 6,2 m sügavune ida-lääne suunas ovaalne järv. Nähtavasti on Suur ja Väike Kaksjärv moodustanud varem ühise veekogu. Põhjapoolses küljes, kus maapind tõuseb, kasvab kuuse-segamets, mujal rabastunud männik.

Läbivool on äärmiselt vähene. Suur Kaksjärv on üks punasema veega järvi Eestis; pruunikaspunane või punakaspruuni värvusega vesi on vähe läbipaistev (0,7-1,5 m). Vesi on tugevasti kihistunud. Kevadtalvel ilmuvat veepinnale roostene "maage", mille mõjul kalad surevat.

Taimestik oli 1966. a. vähene ja liigivaene (10 liiki). Domineeris kollane vesikupp. Kalda servas kasvas kõige enam soovõika, vähemal hulgal uusilille, soopihla, harulist jõgitakjat jt. Veesisestest taimedest leiti ainult ühte meie järvedes nähtavasti haruldast maksasammalt.

Taimhõljum on vähene, kuid selles leidub rohkesti dekoratiivseid ikkesvetikaid. Zooplanktonit on keskmisel hulgal; selles leidub ka üks võrdlemisi haruldane aerjalaline. Põhjaloomastik on vähene.

Peamiseks kalaks on ahven. leiduvat ka kokre, haugi ja särge. Sisse on toodud hõbekokre.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee