17:07 esmaspäev, 21.08.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Jaala järv (Jala järv)
Kirjeldus

Ida-Viru maakonnas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti kõige järvederikkam ala - Kurtna järvestik, kus ligikaudu 30 ruutkilomeetri suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha. Kurtna järvestik on kogu maailmas üks kõige ainulaadsemaid termokarstilise päritoluga järvede alasid.

Enamik Kurtna järvedest asub mõhnastiku idaserval, osa ka lääneserval, kõige huvitavamad ja väärtuslikumad aga mõhnastiku keskosas. Keskosas asuvaid järvi ümbritsevad liivase koostisega künkad, servaaladel asuvaid aga piiravad ühtesid idast, teisi läänest soostunud alad. Illuka mõhnastikku katab nn. Kurtna nõmm, kus valdavateks puuliikideks on mänd ja kask, servaaladel aga leidub raba, sood ja lodumetsi. Põlluharimisest on see ala peaaegu mõjustamata, rohkem on mõju avaldanud Kurtna nõmme suur põlemine 1941. a. kevadel ja järgnevad sõja-aastad, mil siin asus rinne.

Jaala järv on Valgejärvest umbes veerand kilomeetrit läänes asuv järv. Ta pindala on 19,6 ha, suurim sügavus 6,4 m (keskmine sügavus 4,2 m). Järve ümbruses kerkivad liivase koostisega, nõmmemetsaga kaetud mõhnad, mis loode ja kagu pool ulatuvad üsna järve lähedale. Rombja põhikujuga järve teravad nurgad on suunatud loodesse ja kagusse. Kaldad on madalad, mudased ja turbased, põhi on valdavalt mudane (kuid olevat ka liivast põhja).

Jaala on peamiselt sademetest toituv lähtejärv, arvatavasti on järves ka allikaid. Väljavool toimub ainult suurvee ajal oja kaudu Suurde Kirjakjärve.

Vesi on keskmise läbipaistvusega (2,2 m) ja kollakaspruuni värvusega. Ehkki järv ei ole sügav, on vesi märgatavalt kihistunud.

Järves oli 1954. ja 1968. a. vähe taimeliike (13 liiki) ja taimestikku (kattis umbes 15% järvest). Järve kaldal esines haruldasena porss.

Fütoplanktonit on järves vähe, zooplanktonit rohkem. Viimasesse kuulub ka haruldane tiibsõudik ja järve-jämekoodik. Põhjaloomastik on väga vaene.

Kalastik koosneb särjest, ahvenast, latikast, haugist, kiisast ja vist ka linaskist. Leidub jõevähki. Veelinnud puuduvad täiesti.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee