09:54 neljapäev, 24.08.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Kuradijärv
Kirjeldus

Ida-Viru maakonnas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti kõige järvederikkam ala - Kurtna järvestik, kus ligikaudu 30 ruutkilomeetri suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha. Kurtna järvestik on kogu maailmas üks kõige ainulaadsemaid termokarstilise päritoluga järvede alasid.

Enamik Kurtna järvedest asub mõhnastiku idaserval, osa ka lääneserval, kõige huvitavamad ja väärtuslikumad aga mõhnastiku keskosas. Keskosas asuvaid järvi ümbritsevad liivase koostisega künkad, servaaladel asuvaid aga piiravad ühtesid idast, teisi läänest soostunud alad. Illuka mõhnastikku katab nn. Kurtna nõmm, kus valdavateks puuliikideks on mänd ja kask, servaaladel aga leidub raba, sood ja lodumetsi. Põlluharimisest on see ala peaaegu mõjustamata, rohkem on mõju avaldanud Kurtna nõmme suur põlemine 1941. a. kevadel ja järgnevad sõja-aastad, mil siin asus rinne.

Kuradijärv on Martiska järvest 150 m põhja pool asuv väike (1,9 ha) põhja-lõuna suunas piklik järveke, mis 1957. a.oli Kurtna järvedest kõige sügavam - 11,5 m. 1975. a. märtsis oli veetase järves alanenud umbes 6 m. Sügavaim koht on järve keskosas. Järve ümbritsevad noore männi-kasemetsaga kaetud liivased künkad, millel enne 1941. a. kasvas männimets. Kaldad on turbased, järsult vette laskuvad, täis vette kukkunud puid, põhi mudane.

Umbjärv, mille veetase on Kurtna puurkaevude tegevuse tõttu suuresti langenud.

Vesi on heleroheline ja väga läbipaistev (4,15 m). Kihistus on üsna tugev.

Veetaimestik puudus 1958. a. täielikult, nüüd on hakanud arenema.

Peamiselt koldvetikatest koosnev fütoplankton on väga vähene. Zooplanktonit, mis paistab silma oma erakordse liigivaesusega, on rohkem.

Kalastikus esineb ainult ahven.

Kuradijärvel puudub vähetoitelistele järvedele iseloomulik liivane kaldavööde ja taimestik. Järve sünge, ilma ühegi taimeta veepeegel on tõenäoliselt olnud otsustav järvele nime andmisel.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee