21:25 kolmapäev, 18.10.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Peen-Kirjakjärv (Väike-Kirjakjärv, Väike Kirjakujärv)
Kirjeldus

Ida-Viru maakonnas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti kõige järvederikkam ala - Kurtna järvestik, kus ligikaudu 30 ruutkilomeetri suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha. Kurtna järvestik on kogu maailmas üks kõige ainulaadsemaid termokarstilise päritoluga järvede alasid.

Enamik Kurtna järvedest asub mõhnastiku idaserval, osa ka lääneserval, kõige huvitavamad ja väärtuslikumad aga mõhnastiku keskosas. Keskosas asuvaid järvi ümbritsevad liivase koostisega künkad, servaaladel asuvaid aga piiravad ühtesid idast, teisi läänest soostunud alad. Illuka mõhnastikku katab nn. Kurtna nõmm, kus valdavateks puuliikideks on mänd ja kask, servaaladel aga leidub raba, sood ja lodumetsi. Põlluharimisest on see ala peaaegu mõjustamata, rohkem on mõju avaldanud Kurtna nõmme suur põlemine 1941. a. kevadel ja järgnevad sõja-aastad, mil siin asus rinne.

Umbes 1 km Ahvenjärvest kirde pool asub loode-kagu suunas piklik Peen-Kirjakjärv. Ta pindala on 9,8 ha ja suurim sügavus 3,3 m (keskmine sügavus 2,3 m). Järve ümbrus on suhteliselt tasane, kohati saviliivase, kohati soise pinnasega. Loode pool järve on soine heinamaariba, mujal segamets. Kaldad on madalad, peaaegu kõikjal mudased, ainult vähestes kohtades liivased. Sügavamal katab põhja mudakiht, kalda ääres leidub vees rohkesti roikaid.

Varem voolas Peen-Kirjakjärve läänest Ahvenjärvest tulev kraav; nüüd on sellele kraavile ehitatud reguleeritav tamm ja vesi juhitakse Konsu järve. Natuke vett tuleb järve ka ummistunud ojakese kaudu Saare- ja Sisalikujärvest, samuti ümbritsevast soost. Väljavool toimub Peen-Kirjakjärve põhjasopist Suurde Kirjakjärve ja sealt edasi Mustajõkke.

Vesi on kollakaspruun, keskmise läbipaistvusega (1,9 m), kihistumata ja suvel hästi soojenev. Talvel on järves vähe hapnikku.

Taimestikku oli 1954. a. järves väga palju; see koosnes 29 liigist ning oli hõivanud peaaegu kogu järve.

Fütoplanktonit on järves vähe, zooplanktonit keskmiselt. Põhjaloomastiku biomass on suur.

Järves esinevad särg, ahven, haug ja linask. Veelinde on vähe.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee