00:00 neljapäev, 29.06.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Uljaste järv
Kirjeldus

Ida-Viru maakonnas, Sondast 3,5 km lääneedela pool asuv kaunis järv, mida nimetatakse ka Suureks Uljaste ehk Uljastjärveks. Paikneb Uljaste rabas, meretasemest umbes 66 m kõrgemal. Järve pindala on umbes 60 ha, suurim sügavus 1954. a. 6,4 m, 1973. a. ainult 5,6 m. Järv on mõnevõrra loode-kagu suunas pikliku kujuga ja kõige sügavam keskosas. Järve ümbritseb lääne- ja lõuna poolt Uljaste raba, põhjast ja idast peamiselt kruusasest liivast koosnev Uljaste oos, mille põhjaosa katab ilus okasmets. Uljaste järvest sadakond meetrit loode pool on Väike Uljaste järv ehk Soojärv (2,6 ha). Peale selle esineb rabas veel teinegi Soojärv.

Kaldad on vallseljaku kohal liivased või kruusased, järsult tõusvad. Raba pool esineb turbaperv. Vallseljaku juures süveneb vesi kiiresti, põhja katab liivakiht, sügavamal pruun jütja, rabakalda lähedal turbamuda. Järve lõunasopis on suur kivi, ka hulk väiksemaid, kive, mis on arvatavasti sinna sattunud kunagise linaleotamise ajal. Rabakalda juures on vees palju rampu.

Läbivool on nõrk. vesi on kollane kuni rohekaskollane, vähese kuni keskmise läbipaistvusega (1,5-1,7 m), hästi segunev ja soojenev. Taimestik oli järves 1954. ja 1973. a. vähene ja liigivaene (11 liiki). Domineerivas veesiseses taimestikus olid esikohal kaks taimharuldust - vesilobeelia ja järv-lahnarohi, esines ka mändvetikat.

Fütoplanktonit on viimasel ajal väga rohkesti. Silmapaistvalt palju on ikkesvetikaid, nende seas mõnigi haruldus. Zooplanktonit on keskmisel hulgal, selles leidub küürikut. Põhjaloomastikku on vähe.

Kalastikus valitsevad ahven ja särg. leidub ilusaid latikaid (on saadud kuni 67 cm pikkusi ja 4,4 kg raskusi isendeid). Ka särjed olevat üsna suured ja rasvased. Leidub haugi, tõenäoliselt ka kokre; latikat, koha ja angerjat olevat mõisniku ajal sisse toodud. Hiljem on järve lastud forelli, linaskit, kokre, järveforelli, peipsi rääbist, särge, hõbekokre ja haugi. Esineb võrdlemisi haruldane kala - võldas.

Jõevähki leidub vaid mõni isend. Lindudest on nähtud järvel vaid vihitajat ja piilparti.

Järve ääres oleva linnamäe suhtes pole kindel, kas on tegemist tõelise linnamäega. Muistendites jutustatakse järve rändamisest. Kaldal oleval kivil olevat näha Kalevipoja varbajäljed.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee