 |
Ida-Viru maakonnas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti kõige järvederikkam ala - Kurtna järvestik, kus ligikaudu 30 ruutkilomeetri suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha. Kurtna järvestik on kogu maailmas üks kõige ainulaadsemaid termokarstilise päritoluga järvede alasid.
Enamik Kurtna järvedest asub mõhnastiku idaserval, osa ka lääneserval, kõige huvitavamad ja väärtuslikumad aga mõhnastiku keskosas. Keskosas asuvaid järvi ümbritsevad liivase koostisega künkad, servaaladel asuvaid aga piiravad ühtesid idast, teisi läänest soostunud alad. Illuka mõhnastikku katab nn. Kurtna nõmm, kus valdavateks puuliikideks on mänd ja kask, servaaladel aga leidub raba, sood ja lodumetsi. Põlluharimisest on see ala peaaegu mõjustamata, rohkem on mõju avaldanud Kurtna nõmme suur põlemine 1941. a. kevadel ja järgnevad sõja-aastad, mil siin asus rinne.
Vasavere Mustjärv on Konnajärvest vaid paarsada meetrit kirde pool olev rabamännikuga ümbritsetud järveke (0,5 ha). Ainult lõuna poolt ulatuvad järveni liivased, kuiva männimetsaga kaetud künkad. kaldad on pehmed, õõtsikulised, põhi mudane.
Sissevool Konnajärvest; väljavooluks on Kihljärve suunduv kraav (praeguseks on kraavid kinni kasvanud); järves leidub allikaid.
Järv oli 1968. a. taimi täis kasvanud, eriti palju oli veesisest taimestikku, millel lasus paksu kihina mingi niitvetikas.
Kaladest esinevad järves ahven, haug, särg ja linask.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
|
|
