03:00 kolmapäev, 28.06.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Kaarepere Pikkjärv
Kirjeldus

Vooremaa maastikukaitsealal, Kaarepere asundusest 1 km lõuna pool asuv järv. Ta pindala on 58,5 ha, suurim sügavus (järve keskosas) 3,7 m, keskmine sügavus 2,3 m. Järvest edela pool olev Pikkjärve voor on põllustatud, kirdes olev Nava mägi kaetud metsaga. Väheliigestatud kaldajoont elustab vaid idakaldasse lõikuv laheke, mille kujundab kirdest järve ulatuv poolsaar. Edelas ja kirdes kerkib kallas üsna järvsult, mujal on madal või lausk. Peaaegu kõikjal on kallas mudane, paiguti ääristatud õõtsikuribaga. Põhja katab paks mudakiht.

Läbivoolujärv, millesse suubuvad Loppoja, Kaharoja ja mitmed väiksemad kraavid; vett annavad ka põhjaallikad. Väljavool on Nava oja kaudu Raigastvere järve. Vesi on kollakasrohelise kuni kollakaspruuni värvusega ja keskmise (1,2-1,8 m) läbipaistvusega, hästi segunev ja soojenev. Talvel võib järv jääda ummuksile.

Taimestik oli 1957. a. väga rikkalik. Fütoplanktonit on alla keskmise. Zooplanktonit on üsna palju; seda moodustuva 71 liigi seas ont on leitud mitmeid haruldusi. Põhjaloomastikku on järves rohkesti.

Ka selle järve kalafauna on järve ummuksile jäämise tõttu muutlik. Veekogu kuulub kogre-linaski järvede hulka ning peamised kalad on särg, linask ja haug, leidub ka ahvenat, roosärge, kokre, mudamaimu, ojasilmu ja luukaritsast. Sisse on toodud karpkala, karpkala-sasaani hübriide, hõbekokre ja vikerforelli(!). Viimase sissetoomine oli teaduslikult põhjendamatu samm. Hästi kasvasid karpkala, linask ja koger.

Eesti limnoloogia ajaloos kuulub Kaarepere Pikkjärvele tähtis koht. Nimelt asus siin Nava külas aastail 1951-53 Pikkjärve välibaas, kus N. Mikelsaare initsiatiivil alustati sõjajärgset Eesti järvede uurimist ning sai esimese väljaõppe eesti limnoloogide ja hüdrobioloogide pärastsõjaaegne põlvikond.

Järve idakalda lähedal asub nn. Kalmemägi, kalme, mis nähtavasti kuulub 1.-2. sajandisse.

Pikkjärves olevat vesi ulatunud Kalevipojale põlvini. Muistendeis räägitakse ka Pikkjärve osalisest äraviimisest vetevaimu poolt, Kalevipoja plaanist Pikkjärv kinni ajada jne.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee