02:43 pühapäev, 24.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Laiuse Kivijärv (Kibijärv)
Kirjeldus

Üks omapärasema kujuga järvi Eestis, Kivijärve asundusest 1 km loode pool. See hobuserauakujuline järv on jäänuk kunagisest umbes 500 ha suurusest voorejärvest (säilinud on selle sügavaim osa). Veel 19. sajandil oli Kivijärv ümmarguse kujuga, millest nüüd on alles vaid põhja- ja idapoolne osa, pindalaga umbes 24 ha. Järve kadumist on oluliselt kiirendanud veetaseme alandamine 1928.-1929. a. 1 m võrra. Enne seda sai paadiga sõita ümber järve keskel oleva saare. Järve absoluutne kõrgus on 82,5 m, sügavus umbes 2 m (keskmine sügavus 1,5 m). Teda ümbritseb sooheinamaa, põhjas ja kirdes ka mets. Hobuserauakujulise järve keskel on roostik. Käärulised kaldad on madalad, mudased või turbased, vett piirab kõikjal õõtsik, välja arvatud põhjakaldal. Tuule ja jää poolt lahtirebitud õõtsikutükid moodustavad ujuvaid saari. Põhja katab paks mudakiht, lääneosas ka mergel.

Läbivool on võrdlemisi nõrk. Suurvee ajal on endine Kivijärve nõgu laialdaselt üle ujutatud. Järve vesi on rohekaskollane või helepruuni värvusega, mudani läbipaistev (1,5 m), hästi segunev ja soojenev. Talvine gaasireźiim on ebarahuldav.

Taimestik oli 1951. a. liigirikas (24 liiki) ja kattis peaaegu kogu järve. Vähene oli ka füto- ja zooplankton. Viimases leidub võrdlemisi haruldane hüdralestik. A. Järvekülje teatel elutseb järves ka üks haruldane karpvähiline. Põhjaloomastikku on palju.

Kalafauna on võrdlemisi liigivaene - esinevad särg, haug, ahven, koger, linask ja luts. Järvel pesitseb aga hulgaliselt mitmesuguseid veelinde (punape- ja tuttvart, lauk, ruik, hallpõsk-, tutt- ja sarvikpütt, jõgitiir jt.)

Muistendites räägitakse Kivijärve rändamisest, tema tekkimisest soo põlemisel jäänud auku, Vanapagana katsest läbi Kivijärve teed teha, kalapüüdjat kimbutavast järvevaimust jne.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee