20:41 reede, 24.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Lemküla järv
Kirjeldus

Porkuni-Lemküla järvestik on Lääne-Viru maakonnas, Pandivere kõrgustikul, Porkunist kuni 5 km põhja poole ulatuv, üldjoontes põhja-lõunasuunaline järvedeahel. Lõuna poolt lugedes on selle aheliku tähtsamad lülid Porkuni järv, Piisupi järv, Sahkjärv, Ratasjärv, Võhmetu järv, Mardihansu järv, Kannukse soon, Lemküla järv ja Süsijärv; peale nende on ahelas veel mitmeid väiksemaid järvekesi. Kõik järved peale Porkuni järve on ajutised - täituvad kevadel karstivetest ja kuivavad suve teisel poolel. Järved asetsevad kahel pool Porkuni vallseljakute ahelat Porkuni-Neeruti oosistiku lõunaosas. Need vallseljakud on moodustunud vana oru kohale ja nende suhteline kõrgus on paiguti kuni 25 m. Järvede nõod on madalad, orienteeritud enamasti põhja-lõuna, osalt ka loode-kagu suunas (Porkuni järv), moodustades kahel pool vallseljakute ahelat madalad orud; idapoolset nendest nimetatakse Taanioruks.

Lemküla järv on eelpool nimetatud ajutiste järvede seas suuruselt teine veekogu ning asub Porkunist umbes 4,5 km põhjaloode pool, vallseljakust idas. Ta pindala on ligikaudu 9 ha, pikkus umbes 0,5 km. Sügavaim koht (2 m) on järve laienevas lõunaosas. Järve ümbritseb kõikjal mets; eriti kõrgele tõuseb rikkaliku alusmetsaga kuusik vallseljakupoolsel nõlval. Lemküla järvest põhja pool on üks ajutine järv, vallseljakust lääne pool teine, nimega Süsijärv. lemküla järve kaldad on kõvad, samuti põhi, mida katab lubjarikas kõnts; põhjas on rohkesti allikaauke.

Umbjärv, mis toitub peamiselt karstivetest. 1973. a. mais oli järv peaaegu veetu.

Lemküla järve vesi on heleroheline, põhjani läbipaistev ja segunev.

Elustik on samasugune nagu Võhmetu järves. Taimestikus domineeris 1967. a. pilliroog. Fütoplanktonit on väga vähe, zooplanktonit rohkesti. Järves leidus 5 liiki hormikulisi, nende seas haruldane sega-aerik ja raba-jämekoodik. Põhjaloomastikus domineerisid limused (keraskarp, sootigu, keeristigu). Kalad puuduvad. 1973. a. nähti järve lõunaotsas säilinud lombis rabakonna.

Järv on oma huvitava ökosüsteemi tõttu suure teadusliku tähtsusega, kaunistab oluliselt maastikku ning on üsna hea ujumis- ja puhkekoht.

Porkuni-Lemküla järved toitumisalaks on Assamalla luht. Nende järvede läheduses Lasilas veetis oma lapsepõlveaastad kuulus loodusteadlane K. E. v. Baer, kes on hiljem siinset kaunist loodust ülistanud. Kaunis vaade Lemküla järvele avaneb Süsijärve vaatetornist.

Rahvamuistendi järgi olevat Assamalla luht kalevipoja hobuse nahkm luhal kasvav punakas rohi hobuse veri.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee