17:51 teisipäev, 12.12.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Viitna Linajärv (Viitna Väikejärv, Väike Viitna järv)
Kirjeldus

Kolmest järvest (Pikkjärv, Linajärv, Nabudi järv) koosnev järvestik Lääne-Viru maakonnas, Kõrvemaa kirdenurgas, Lahemaa Rahvuspargi territooriumil Viitnast lõuna pool. Järved asuvad Ohepalu-Viitna oosistiku põhjaosas mandrijää servakuhjatiste ala, nn. Viitna Järvemägedes, mis kujutavad endast mõhnastikku, osalt ka vallseljakut.

Viitna Pikkjärvest 150 m kirde pool olev Viitna Linajärv on 4,5 ha suurune järv. Järve suurim sügavus on 6,7 m, sellest oli vett 5 m ümber. Sügavaim koht on järve keskosast edela pool. Linajärve lääne-, eriti aga lõunakallas on kõrgemad, mujal on kallas madalam, kuid kõikjal kõva, enamasti liivane või kruusane. Ainult järve lõunaotsas tungib veepeeglile õõtsik. Idakaldal on Viitna motell, idas ja läänes on kaldavööde enamasti liivane, mujal mudane. Sügavamal katab põhja kuni 8,5 m paksune mudakiht. Näib, et ülemised 7 m muda on tekkinud viimase 100-150 aasta jooksul, mil järve kasutati erakordselt intensiivselt linade leotamiseks (järv olevat igal aastal olnud linu täis). Linaleotamine algas 19. sajandil ja kestis 1946. aastani; sellest on jäänud järve idakaldale hulgaliselt kive.

Umbjärv. Järve vesi on hallikasroheline, kollakasroheline või kuni piimjasroheline, kogu aasta vähese kuni keskmise läbipaistvusega (0,9-2,7 m), suvel vee õitsemise aegu aga hoopis vähe läbipaistev. Suvel on vesi küllaltki märgatavalt kihistunud.

Taimestikku oli 1972. a. küllaltki vähe, ka taimeliike oli vähe (9). Kõige rohkem oli levinud haruldane ujuv jõgitakjas.teisel kohal oli ujuv penikeel, kolmandal vesiroos.

Fütoplanktonit on suurel hulgal, suvine massiline vee õitsemine on tavaline nähtus. Zooplanktonit on vähe, põhjaloomastik on vaene.

Kalastik koosneb peamiselt kogrest, kelle pisikeste isendite hulgas leidub ka suuri. Sisse on lastud hõbekokre, kuid ilmselt pole selle arvukus kuigi suur. Võib esineda vähesel määral ahvenat ja haugi. Järv on vähkideta. Veelinde tavaliselt järvel ei esine.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977



Järv on juba ammu olnud ümbruskonna elanikele koosviibimiskohaks. Põhjakaldal on olnud kõlakoda, tantsuplats ja külakiik.

Viitna Pikkjärv on tähelepanu leidnud ka Eesti folklooris. Järve peetakse Kalevipoja vähkremisasemeks, aga ka sügavaks ja pühaks veekoguks. Keskajal olevat järve lähedal olnud kabel, mis jumalateenistuse ajal koos rahvaga maa alla vajunud, sest vetejumal ei olevat ristiusku sallinud. teise variandi järgi põhjustanud katastroofi seitsme tibuga kana pääsemine kabelisse.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee