20:42 reede, 24.11.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Äntu Sinijärv (Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Prillapatsi järv, Tedrejärv)
Kirjeldus

Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarjast 7-9 km lõuna pool asub metsarikkas oostikus Äntu järvestik, kuhu kuulub 7 väikejärve.

Äntu Sinijärv on järvestiku kõige põhjapoolsem järv ning asub Väike-Maarjast 7 km lõuna pool. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega. Ta pindala on 2,4 ha, suurim sügavus (põhjaosas olevate allikaaukude kohal) 8 m, sügava piirkonna valdavas osas 6 m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2 m. Järvest ida pool on vallseljak, mujalt piirab järve segamets. Kaldad on kõikjal õõtsikulised ja vee äärde pääsemine raske. Põhja katab järvelubi.

Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikatest, järve kagunurgast lähtuv ojake voolab 50 m lõuna pool olevasse Rohelisse järve.

Äntu Sinijärv on kahtlemata kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis. Ka kõige sügavamas kohas on vesi põhjani läbipaistev (8 m). Vesi on rohekas-helesinine või sinakasrohelise värvusega ja suvel õige märgatavalt kihistunud. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel aga hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku.

Aastail 1972 ja 1973 kattis taimestik peaaegu kogu järvepõhja, liike oli aga ainult 11. Ujulehtedega taimedest leidus ujuvat penikeelt; kaldataimestik oli samuti vähene. Fütoplanktonit on järves erakordselt vähe. M. Porki teatel koosneb see boreoalpiinsest haruldusterikkast vetikakompleksist. Zooplanktonit leidub keskmisel hulgal; selles esineb järve-jämekoodik ja koola sõudik. Põhjaloomi on üsna palju. Leidub üksikuid järvekarpe.

Kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist; kõige arvukam näib olevat ahven.

Äntu järved, eriti Sinijärv, on oma erakordse vee ja kauni ümbrusega äratanud paljude kirjanike tähelepanu. Äntu järvedest on kirjutanud Jakob Liiv, E. Tammlaan, A. Alle ja K. Merilaas.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee