 |
Puskarust 2,5 km läänes asuv kirde-edela suunas piklik järveke. Ta absoluutne kõrgus on 114,8 m, pindala 5,8 ha, suurim sügavus 6,5 m (keskmine sügavus umbes 3 m). Kagu- ja loodekallas on kõrged, moreensed, järve otstes on kallas madalam, soostunud ja veele tungib õõtsik. Kallastel asuvad talud ja põllud. Kaldavööde on valdavalt liivapõhjaline, paiguti on vees ridamisi linaleokivid. Sügavamal on põhi kaetud peeneteralise pruuni mudaga.
Läbivool on väga nõrk. Sissevool toimub edelast, kirdeotsast väljuv ojake viib Ahja jõkke.
Ehkki järv on madal, ei segune vesi mõnel suvel hästi. Vesi on kollakasroheline kuni roheka tooniga pruunikaskollane ja vähe läbipaistev (0,9-1,1 m).
Taimestik on vähene ja liikide ravult keskmine. Taim- ja loomhõljum on rikkad; põhjaloomastik keskmise rikkusega. Ehkki vesi on pime, on leitud isegi järvekarpe.
Võrreldes 1961. a. on järve kalastik märgatavlt vaesunud. 1973. a. elutsesid järves haug, ahven, särg ja koger, arvatavasti ka mudamaim. vanasti on järves olnud jõevähki.
Praegu on järv väärtuslik eelkõige õngitsemis- ja supluskohana.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
|
|
