14:05 kolmapäev, 20.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Jõksi järv
Kirjeldus

Aastal 1638 kandis Jõksi järv Hobbohollojerwe, hiljem Hobbola järve nime. Asub Kanepist 1,5 km loode pool. Absoluutne kõrgus 116,1 m. Enam-vähem lääne-ida suunas piklik väheliigestatud kaldajoonega orujrv; pindala 64,9 ha, suurim sügavus 25,4 m (keskmine sügavus 7,3 m). kaldad on kõrged ja järsud, perv enamasti kõva, savikruusane. Paiguti leidub ka mudast ja soostunud kaldavöödet, lääneotsas isegi õõtsikut. Lõunakallas on suures ulatuses kaetud männimetsaga, kõrgem põhjakallas enamasti põllustatud. Järve põhi on rahutu reljeefiga, järsult süvenev, sügavaim koht on järve keskosast pisut edela pool. kaldavöötmes on põhjakatteks kruus, sügavamal katab põhja võrdlemisi õhuke mudakiht.

Läbivool on suhteliselt nõrk. Loodekalda keskosas suubub järve Imusoost soovett toov Hoboala (Oboala), kirdest Vähkjärvest tulev kraav. Mähtavasti on järves põhjaallikaid. Jõksi järve keskosast algab Võhandu ehk Pühajõgi (nimetatakse siin Ritsike, lajavangu ja Tüüra jõeks).

Suvel on vesi väga selgesti kihistunud (pinna- ja põhjakihi vee temperatuuride vahe 12,2 kraadi); hapnik puudus vees juba 6-7 m vahel. Talvist ummuksile jäämist ei ole täheldatud. Vesi on suvel rohekaskollane, talvel ja kevadel kollakaspruun kuni pruunikaskollane. Läbipaistvus keskmine kuni suur (1,8-4,0 m).

Jõksi järve taimestik on vähene, kuid liigirikas. 1973. a. leiti järvest haruldast värd-penikeelt.

Nii füto- kui zooplankton on võrdlemisi ohter. Toimub vee õitsemine. Zooplanktonis on rohkesti liike (46), nende seas leiti 1953. a. hapniku- ja külmalembest tiibsõudikut. Põhjaloomi esineb vähe.

Kalastikus on arvukamad latikas, särg, ahven ja haug. Leidub ka kiiska, roosärge, koha, viidikat, lutsu, hinku, kokre, linaskit, nurgu ja rünti.

Linnustik pole eriti rikkalik. Iseloomulikud on järvel pesitsevad tuttpütt ja kõrkja-roolind.

Jõksi järv koos oma ümbrusega on kujunemas hinnatavaks puhkekohaks; eriti järve metsane ja liivane lõunakallas, kus leidub soodsaid kohti puhkekodudeks ja telklaagriteks ning on head ujumisvõimalused. Järv oma silmapaistva iluga kaunistab oivaliselt maastikku.

Jõksi järve lähedal Naha külas on sündinud kujur A. Weizenberg, kelle kunagist kodupaika tähistab mälestuskivi.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee