19:20 neljapäev, 20.07.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Partsi Saarjärv
Kirjeldus

Põlva maakonnas, Partsi ümbruses, aga ka Partsilt ida ja lääne pool leidub hulk omapäraseid järvi, mis oma vee väga pruuni värvuse tõttu on tähelepandavad isegi Euroopa järvede hulgas. Maastikuliselt on see ala Kagu-Eesti lavamaa osa, mida lõhestavad kohati mattunud vanad orud, milles säilinud nõgudes asuvad vaadeldavad järved. Üks suurem mattunud orgude süsteem kulgeb enam-vähem põhjast lõunasse; Holvandi ja Timo vahel, nn. Kivijärve orus, asub selles rida järvi. Põhja poolt loetledes on tähtsamad Holvandi Kiisajärv, Holvandi Kivijärv, Kastjärved, Pikamäe järv, Partsi Saarjärv ja Timo Mustjärv. Võib-olla asub ka Koolma järv samas orus. Sellest lääne pool olevas vanas orundis paiknevad Partsi Kõrtsi- ja Mõisajärv, Kivijärve orust ida pool, Saareküla ja Meelva järvedega samas orundis, aga Viroste järv. Kastjärvedest ida pool on kaks Uibojärve.

Partsi Saarjärv on põhja-lõuna suunas piklik kaunis järv, mis asub Partsilt umbes 1,5 km lõuna pool. Järve absoluutne kõrgus on 61,8 m, pindala on 11,8 ha, sügavus 11,9 m. Kaldad on kõvad, enamasti liivased, eriti ida pool, suuremalt osalt kaetud metsaga. Idakaldal on suur Põlva KEK-i puhkekompleks, läänekaldal endises mõisapargis endise Vilde-nimelise kolhoosi saunsuvilad. Linaleokivide rida veepiiril annab tunnistust kunagisest intensiivsest linaleotamisest. Põhi on mudane.

Järvest algab Kodajärve ja Pikamäe järve läbiv Lutsu jõgi.

Järve vesi on pruunikaspunane või punakaspruun, vähese läbipaistvusega (0,7-0,9 m) ja suvel tugevasti kihistunud. Pinnaveekiht soojeneb väga tugevasti (1960. a. oli vee temperatuur kaldavöötmes rekordiline - 29,4 kraadi).

1973. a. oli järv taimestikuvaene. Fütoplanktonis leidus 1960. a. rohkesti koldvetikaid. Esineb ka väga haruldane ränivetikas Eunotia robusta robusta.

Kaladest esinevad järves ahven ja haug, sisse olevat lastud ka angerjat.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee