 |
Põlva maakonnas, Vana-Koiolas asuv loode-kagu suunas piklik järv. Ta pindala on 7,2 ha, suurim sügavus 13,2 m (keskmine sügavus 5,1 mI. Kultuurmaastikus paiknev kõvade laugete kuni kõrgete kallastega järv. Ainult kagu pool leidub veidi raba. Kaldavööde on kruusane ja liivane, ainult kaguotsas on ka turbast kallast ja õõtsikut. Sügavamal katab põhja muda.
Praktiliselt umbjärv. Järve kollakasroheline vesi on vähese läbipaistvusega (0,9 m) ja tugevasti kihistunud. Ehkki põhjakihid on suvel hapnikuvaesed, ei ole järv seni talvel ummuksile jäänud.
Taimestik oli 1961. a. vähene ja liigivaene (9 liiki). Planktonit on järves palju. Põhjaloomi on ainult kaldavööndis. T. Timm on leidnud järvest ühe haruldase vesilesta.
Kalamehed peavad Vana-Koiola järve kalarikkaks. Tamulast toodud koha on hästi kasvanud ja järglasi andnud. Latikat, särge, ahvenat ja kiiska on palju, esinevad haug ja linask.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
|
|
