14:04 kolmapäev, 20.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Viroste järv (Viruste järv, Viruse, Viiruste, Viiriste ja Varuse järv)
Kirjeldus

Põlva maakonnas, Partsi ümbruses, aga ka Partsilt ida ja lääne pool leidub hulk omapäraseid järvi, mis oma vee väga pruuni värvuse tõttu on tähelepandavad isegi Euroopa järvede hulgas. Maastikuliselt on see ala Kagu-Eesti lavamaa osa, mida lõhestavad kohati mattunud vanad orud, milles säilinud nõgudes asuvad vaadeldavad järved. Üks suurem mattunud orgude süsteem kulgeb enam-vähem põhjast lõunasse; Holvandi ja Timo vahel, nn. Kivijärve orus, asub selles rida järvi. Põhja poolt loetledes on tähtsamad Holvandi Kiisajärv, Holvandi Kivijärv, Kastjärved, Pikamäe järv, Partsi Saarjärv ja Timo Mustjärv. Võib-olla asub ka Koolma järv samas orus. Sellest lääne pool olevas vanas orundis paiknevad Partsi Kõrtsi- ja Mõisajärv, Kivijärve orust ida pool, Saareküla ja Meelva järvedega samas orundis, aga Viroste järv. Kastjärvedest ida pool on kaks Uibojärve.

Väga kaunis, üldiselt põhja-lõuna suunas piklik Viroste järv asub Ruusast 2 km edela pool, 9-10 m sügavuses ja ligikaudu 100 m laiuses Viroste orus. Järve absoluutne kõrgus on 49,1 m, pikkus 1,4 km, pindala 10,4 ha, suurim sügavus 10 m (sügavaim koht on järve keskosas). Reljeef ümbruses on lainjas, domineerivad põllumaad. Kaldad on kõrged ja järsud, järve otstes soostunud; esineb suuri rändrahne. Kaldajoont piirab anamasti mõne meetri laiune õõtsikuriba, kuid põhi on kalda lähedal kõva ja liivane, paiguti kaetud kõdu ja mudaga, mida on paksemalt järve keskosas.

Läbivool on nõrk. Järve vesi on punakaspruun kuni pruun, vähe läbipaistev (0,4-0,7 m), suvel tugevasti kihistunud; talvine hapnikureźiim on ebarahuldav.

Taimestik oli 1964. a. liigivaene (11 liiki) ja vähene. Liigivaene ja vähene fütoplankton sisaldab mitmeid meil väga haruldasi ränivetikaid. Zooplanktonit on samuti vähevõitu, kuid sellesse kuulub mitu väga haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku on vähe. Leidub järvekäsna.

Domineerivaks kalaks on ahven, esineb ka haugi.

Kaunis järv, mis on kasutatav ujumiseks ja kalastamiseks. Kohalike elanike väitel oli järv 19. sajandi lõpul väga vähirikas.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee