03:06 neljapäev, 19.10.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Kalli järv
Kirjeldus

Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv) on suur (ca 176 ha), kuid madal (sügavus kuni 1,4 m) veekogu Praagast 6 km lõuna pool. See edela-kirde suunas piklik järv on üsna sopilise kaldajoonega. Soppidel on omapärased nimed: kirdes - Haabsaare sopp, lõunas Peravalla jõe suudmes - Äniktsoll, edelas Sääpera oja suudmes - Suutsoll; peale nende on üks sopp põhjas Kalli jõe lähtekohas. Järve kaldad on väga madalad, enamasti soised, paiguti õõtsikulised. Liivast kallast on vaid Kalli talu kohal, kust V. Sirgo on leidnud ka haruldast taime - mõru vesipipart.

Järv on võrdlemisi tugeva läbivooluga; lõunast voolab sisse Peravalla jõgi, millesse suubub ka Leegu järve väljavool, edelast voolab sisse kevaditi Säärepa oja; palju vett valgub sisse ka soost. Välja voolab Emajõkke suubuv Kalli jõgi, millel Kaevandu kanali kaudu on otseühendus ka Peipsiga.

Suvel seguneb vesi hästi, on soe ja hapnikurikas; võib oletada, et talvel on hapnikuolud palju halvemad. Kollakaspruun vesi on vähe läbipaistev (0,9 m). Vesi on suhteliselt rauarikas.

Taimestik on liigivaene. Fütoplanktonit pole järves palju. M. Porki andmeil leidub järves mitmeid haruldasi vetikaid. Zooplankton on vähene, kuid liigirikas (69), selles esinevad põhjapoolse päritoluga haruldused. Põhjaloomi on väga vähe.

Kalli järve kalastiku koosseis ja hulk on väga muutlikud, sõltudes kalade rännetest Peipsisse ja tagasi. Kevadel on kõige rohkem latikat ja haugi, vähem särge, kiiska ja ahvenat; sügisel ja talvel on järves rohkem säinast ja lutsu, kuid saadakse ka haugi, latikat, ahvenat, roosärge ja särge. On saadud ka teisi kalu. Juba J. B. Fisher kirjutas 18. sajandil, et järves on kõiki Peipsi kalu, eriti suurepärased olevat aga siinsed kogred.

Kalli järve linnustik on liigirikas, kuid mitte ohter. Pesitsevad tuttpütt, sinikael-, piil-, räga- ja luitsnokk-part ja tuttvart. Esinevad kala- ja naerukajakas, kõrkja-roolind, rootsiitsitaja jt.

Järvel on ühenduse tõttu Peipsiga kalamajnduslik tähtsus, ellkõige Peipsi kalade turgutuspaigana.

Kalli järvest edelas on 10,4 ha suurune ja umbes 1 m sõgavune Umbjärv (Äijärv, Munajärv). Rahvas oletab, et Umbjärvel on maa-alune ühendus Peipsiga, sest pärast talvist suremist ilmuvad temasse uuesti kalad.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee