10:04 reede, 24.03.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Keeri järv (Keeri-Ulila järv, Ulila järv, Härjanurme järv, Võsivere järv)
Kirjeldus

Järv asetseb Elva orundis, Ulilast 4 km lõunakagu pool. Ta absoluutne kõrgus on 32,5 m, pindala 125,8 ha, suurim sügavus 4,5 m, keskmine sügavus 3,0 m. Järve ümbritsevad niisked heinamaad ja põõsastikud, läänes ja idas ulatuvad põllustatud alad võrdlemisi lähedale.

Keeri järv koosneb kahest tugevasti eraldatud osast: Keeri ehk Suurjärvest idas ja Härjanurme ehk Väikejärvest läänes. Suurjärv on sügavam ja väga tugeva läbivooluga (järvest voolab läbi Suur-Emajõkke suubuv Elva jõgi), kitsa järvekaela kaudu Suurjärvega ühendatud Väikejärv on madalam ja nõrga läbivooluga (siia tuleb Karijärvest oja). Järvest väljavoolaval Elva jõel asub Ulilas madal tamm. Suurvee ajal tõuseb järve veepind 1-2 m ning on sellal Suur-Emajõega ühel tasemel.

Keeri järve kaldajoon on võrdlemisi liigestatud, kaldad ise madalad, mudased või turbased; laialdaselt tungib järvele peale õitsik. Põhi on kaetud mudaga, mille paksus M. zur Mühleni andmeil on ligi 7 m. Vesi on rohekaskollane, üsna läbipaistev (3,1 m). Hapnikku leidub vees küllaldaselt, talvist ummuksile jäämist ei esine. Elva jõe suubumiskoht ei kattu talvel jääga.

Taimestik on väga liigirikas (30 liiki). Taimhõljum on vaene, vähe on ka loomhõljumit, kuigi see on üsna liigirikas (46 liiki) ning sisaldab ka mõningaid harildasemaid liike.

Keri järve kalastik on liigirikas ning selle koosseis sõltub Emajõelt ja Elva jõest sisserändavatest kaladest. Kõige ohramalt on saadud latikat ja särge, järgnevad ahven, haug, nurg, roosärg; on kiiska, säinast, rünti, linaskit, viidikat, kokre, luukaritsat jm. Püükides on olnud enam kui meetri pikkusi ja enam kui 10 kg raskusi hauge.

Keeri järve omaaegne rikkalik vähistik hukkus vähikatku tõttu 1896/97 ja pole hiljem taastunud.

Järv on linnurikas, siin pesitseb tuttpütt, sinikael-, piil- ja rägapart, mustviires, hüüp, rooloorkull jt. Rändeajal võib näha luiki ja hanesid.

Rohkesti on järves ondatrat, kes 1947. a. lasti läheduses olevasse Emajõkke. Järve väljavoolul on kohatud kobrast.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee