11:07 reede, 22.09.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Karula Pikkjärv (Pikkerijärv)
Kirjeldus

See omapärane, ligi 3 km pikkune ja kõige laiemast kohast ainult 0,17 km laiune järv asetsebValgast 18 km ida pool. Järve absoluutne kõrgus on 51,8 m, pindala 34,9 ha ja suurim sügavus 12,6 m (keskmine sügavus 4,9 m). Järv paikneb väga kitsas ida-läänesuunalises ürgorus; kaldad on kõrged, suuremalt osalt liivased, ainult järve otstes leidub turbast kallast ja õõtskut. Järv süveneb järsult ning on kõige sügavam järve keskosas. Leidub rohkesti liivast kaldavöödet, sügavamal katab põhja õhuke mudakiht. Järvest läänes on ülekaalus segamets, ida pool leidub rohkem põlde ja niite.

Järv on nõrga läbivooluga. idast toob vett Kirbu oja, lõunast Jääslätte allikast tulev ojake, läänest karula Mõisajärvest algav väike oja, põhja poolt suvel kuivav Lüüsi kraav; leidub kalda- ja põhjaallikaid. Väljavooluks on põhjakaldalt lähtuv Varese ehk Väheru oja, mis suubub Väike-Emajõkke. Kuna väljavoolule on ehitatud veski, siis sõltuvalt paisu avatusest ja suletusest kõigub veetase järves 1,5 m piires.

Suvel on vesi rohekaskollane ja keskmiselt läbipaistev (2,9 m), talvel kollakaspruun ja vähem läbipaistev (1,4 m). Võrdlemisi vähe kihistunud.

Taimestik oli 1952. a. keskmise rohkusega, liike oli rohkesti (22). Fütoplanktonit on keskmisel hulgal, zooplankton on hulgalt keskmine, kuid liigirikas (52 liiki). vesikirbulistest on leitud haruldast hüdralestikut (Anchistropus emarginatus). Põhjaloomastik on vähene. Karpvähiliste seas esineb haruldusena Candona insculpta.

Kaladest elutsevad järves latikas, särg, ahven, haug, linask, nurg, roosärg, luts, koger, kiisk, hink ja isegi angerjas. Kunagi on Pikkjärv olnud väga vähitikas.

Järv on väga sobiv puhkekohaks, õngespordiks ja suplemiseks. kauni järvena on võetud kohaliku looduskaitse alla.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee