16:27 esmaspäev, 23.10.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Tündre järv
Kirjeldus

Valga maakonnas asuv järv, millel on teisigi nimesid, nagu Tondre, Tõndre ja Tõõdre järv. Paikneb sakala kõrgustiku lõunanõlval, Taageperast 5 km edela pool Järveküla laanes. Järv on loode-kagu suunas piklik, loodeots ulatub Läti Vabariigi piirile. Veekogu absoluutne kõrgus on 88,8 m, pindala 72,9 ha, suurim sügavus 10,6 m (keskmine sügavus 4,9 m). Järve ümbruses kerkib liivast ja kruusast koosnevaid mõhnu ja seljakuid männi- ja kuusemetsaga. Ainult edelakaldal esineb endist põllumaad. Kaldad on lausad, enamasti kõvad, liivased, üksnes loodeotsas soostunud. Vesi süveneb suhteliselt järsku. Kalda lähedal katab põhja liiv ja savi, sügavamal muda võrdlemisi õhukese kihina. vees on palju rampu, kest järve kivine madalik.

Läbivool on nõrk. Sissevool on Alatsi järvest, vett annavad metsakraavid ja tõenäoliselt põhjaallikad. Väljavool Jõeveski ojja, sealt Gulbene ja Ruhja jõe kaudu Burtnieki järve.

Vesi on roheka tooniga kollakasprrun, keskmise läbipaistvusega (2,6-3,0 m) ja tugevasti kihistunud. Vesi on suhteliselt hapnikurikas, talvel ei ole järv ummukisle jäänud.

Taimestik kattis 1952. a. 1/5 järvepinnast, liike oli keskmiselt (18). Leitud on haruldast tömbilehist penikeelt.

Fütoplanktonit on keskmise rohkusega, suvine vee õitsemine toimub regulaarselt. Zooplanktonit on keskmiselt, põhjaloomastikku vähe. Esineb järvepall.

Järve küllaltki rikkalikku kalastikku kuuluvad latikas, särg, ahven, kiisk, haug, koha, roosärg, koger, linask, luts, hink ja angerjas. Veekogu kuulub latika-koha järvede hulka. Kohalike elanike teatel olvat kunagi püütud järvest 2 puuda 2 naela raskune haug (?).

Varem on järv olnud keskmiselt vähirikas.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee