03:28 teisipäev, 25.07.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
Kirjeldus

Võru maakonnas, Haanja kõrgustiku lääneosa lõhestavas kuni 75 m sügavuses loode-kagusuunalises Rõuge ürgorus leidub seitse järve (kagust lugedes Valg-, Liin-, Suur-, Kauss-, Ratas-, Tõug- ja Kahrila järv) ja üks järvik (Valgjärvest eraldunud Perajärv). Teiste Eesti järvedega võrreldes on siinsed järved erakordselt sügavad.

Kaussjärv on Rõuge alevikus asuv väga sügav järveke. Sügavaim koht on järve keskosast veidi ida pool; siin mõõdeti järve sügavuseks 1972. a. 24,5 m, M. zur Mühlen on 1907. a. saanud järve sügavuseks isegi 27 m. Järve pindala on 0,019 ruutkilomeetrit, keskmine sügavus 7,3 m. Nähtavasti on kaussjärv varem, paar meetrit kõrgema veeseisu puhul, moodustanud Suurjärvega ühise veekogu.

Loode-kagu suunas ovaalne järveke, mille kaldad on lausad, välja arvatud idapoolne, kus asub üsna kõrge metsane mägi. veepeeglit ümbritseb õõtsik, mis katkeb vaid kagukalda sissevoolu lähedal, kuhu oja on kandnud hulga liiva ning võimaldanud rajada hea ujumiskoha. Järve põhi on mudane, kuid mitte kuigi paksu kihina.

Jäävabal perioodil läbib järve pisike kiirevooluline oja, mis talvel külmub peaaegu põhjani ja vee juurdevool enam-vähem lakkab. Tänu varjatud asukohale ürgorus ja suurele sügavusele ei pääse tuul Kaussjärve vett segama. Seepärast on järve vesi nii temperatuuri kui ka keemilise koostise suhtes erakordselt teravalt ja püsivalt kihistunud. Vesi ei segune järves põhjani isegi mitte kevadise ja sügisese täissegunemise ajal. Nagu näitavad korduvad uurimised, on süvakihtide vesi järve ka erakordselt külm. Järve vee värvus varieerub oranźist helepruunini ning keskmise läbipaistvusega (1,7-3,3 m).

Taimestik on vähene, kuid koosneb 24 liigist.

Kalastikus esinevad ahven, särg, haug, roosärg, latikas; Kahrila järvest tulevat siia angerjad. Varem on järves olnud suured tumedad vähid; on esinenud ka forelle.

Rahvamuistendi järgi olevat kaussjärv olnud Kalevipojale kaevuks; järve järsk kaldaprofiil ja suur sügavus õigustavad seda kujutlust.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee