09:58 neljapäev, 24.08.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJärved
Lõõdla järv (Lõõdva, Leedla, Leedva järv)
Kirjeldus

Antslast 7,5 km kirde pool asuv 3,75 km pikkune orujärv. Ta absoluutne kõrgus on 103,1 m, suurus umbes 80 ha, sügavus 8,8 m (keskmine sügavus 3,9 m). Sügavaim on jäve loodeosa; seda nimetatakse Luhaotsa järveks, kagusoppi Haavajärveks. Viimast eraldab muust järvest Koolmeks nimetatav madal künnis. Järve keskel asub väike Mususaar. Lahte põhjakaldal nimetatakse Abajaks. Oru veerud on võrdlemisi järsud, kaetud enamasti metsa ja võsaga. Kaugemal on põllumaad ja talud. Järvest loode pool on heinamaa.

Enne I maailmasõda tõstis mõisnik tunduval määral veetaset, kuid talupoegade survel oli sunnitud seda jälle 1 m võrra alandama. 1973. a. tõsteti veepinda 0,5 m võrra. Kaldad on võrlemisi lausad, enamasti mudased, kohati liivased. Paiguti üsna järsule põhjakaldale on ehitatud soome saunu ja suvilaid. Sügavamal on põhi mudane, kuid mudakiht polevat paks. Järve loodeosas leiduvat põhjas ka suuri kive.

Läbivool järves pole kuigi tugev. Vett annavad allikad ja mitu kraavi, väljavool kraavi kaudu Vaabinasse, sealt mitme oja kaudu Väike-Emajõkke. Veetaseme kõrgus oleneb 3 km kaugusel oleva Vaabina piimatööstuse tammi avatusest või suletusest.

Vesi on kollakasroheline kuni rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (1,8-3,0 m), peaaegu kihistumata, järv jääb ummuksile vaid väga karmidel talvedel.

Aastail 1952 ja 1957 koosnes taimestik 22 liigist ja kattis järvest umbes 1/3. Suvine vee õitsemine on tõenäoline. Zooplanktonit on keskmiselt, põhjaloomastikku üsna rohkesti. Z. Spuris on järvest leidnud ühe haruldase puruvana. Esineb ka üks haruldane rullikuline.

Liigirikkas kalastikus on arvukuselt esikohal latikas, järgnevad särg, ahven, haug, kiisk, koger, linask, hink ja vingerjas. Tõenäoliselt leidub ka mudamaimu. Sisse on lastud klaasangerjat, karpkala, koha, peipsi siiga, jõeforelli, peledit jt. kalu. Tõenäoliselt sobib järv elukohaks viimatinimetatutest ainult kohale ja angerjale. Pikka aega on järv olnud vähirikas, kuid linaleotamine on vähivarusid oluliselt kahandanud.

Veelinde on järvel vähe.

Järve kirdenurgal asuva kingu lõunaveerul on muistne kalme, nn. Kirikuase ehk Kabelimägi. Muistend jutustab järve kaldadl olnud kirikust, mis sõja ajal hävinud, kuid mille kell olevat veel praegugi järves.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee