18:16 teisipäev, 12.11.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaLoodusmälestisedJärved
Kurtna Suurjärv
Aadress:
Kirjeldus

Mõhnastiku lääneserval, Ahnejärvest 600 m lääne pool, merepinnast umbes 47 m kõrgusel, asub põhja-lõuna suunas piklik kaheosaline Kurtna Suurjärv. Ta pindala on umbes 34 ha, järve sügavus 6,9 m, keskmine sügavus 3,7 m. Järve põhjapoolset osa nimetatakse Suurjärveks, lõunapoolset Väike- ehk Peenjärveks. Sügavaim koht on Suurjäeve keskosas, kuid ka Väikejärve keskel on sügavus 6,5 m. Järve ümbritsev rabastuv mets, raba või sooniit, ainult kagusopis ulatuvad järveni kõrged metsaga kaetud liivaseljandikud. Siin on ka järve kaldavööde liivane. Mujal on kaldad madalad, mudased või turbased. Põhi on valdavalt kaetud turbamudaga.
Läbivoolujärv. Varem toimus väljavool Konju ehk Vasavere (Kurtna) jõe kaudu Soome lahte, sissevool edelast tuleva oja kaudu. Kui Konsu järv veehoidlaks muudeti ja Kurtna Suurjärve vesi sinna juhiti, muutus ka läbivool ja alanes veetase (vähemalt 0,5 m). Senine väljavool - Konju jõgi - suleti tammiga, väljavool toimub nüüd järve lõunaotsast kanali kaudu Niinsaare järve ning sealt edasi Must- ja Nõmmejärve. Põhiliselt saab järv vett sademetest ja ümbritsevast soost, tõenäoliselt esineb ka põhjaallikaid.
Vesi on kollakaspruun või pruunikaskollane ja keskmise läbipaistvusega (1,9-2,5 m), seguneb ja soojeneb hästi. Arvatavasti ei ole talvine gaasireźiim kuigi hea.
Taimestikku oli 1954. a. vähe (hõivab ligi 1/5 järvest), liike keskmiselt (18). Fütoplanktonit on järves keskmiselt, toimub nõrk sinivetikate õitsemine.M. Porki andmeil leidub fütoplanktonis üks haruldane ränivetikas. Zooplanktonit on vaevalt keskmisel hulgal. Põhjaloomastik on vähene.
Suurjärv on suhteliselt kalarikas. Siin esinevad ahven, latikas, särg, haug, roosärg ja linask. Omal ajal oli tuntud väga hea vähijärvena, nüüd pole vähistikust kuigi palju säilinud.
Veelindudest esineb järvel ainult vihitaja ja järvekaur.
Järv sobib mõnevõrra kalastamiseks ning teataval määral puhkuse veetmiseks; väärtuslik on aga maastikuelemendina.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee