03:56 neljapäev, 19.09.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Ida-VirumaaLoodusmälestisedJärved
Narva veehoidla
Aadress:
Kirjeldus

Narva veehoidla on Narvast lõunas Eesti ja Vene piirile 1956. a. rajatud tehisveekogu, mille absoluutne kõrgus on 25 m ja pindala ümmarguselt 200 ruutkilomeetrit. Veehoidla suurm sügavus on Narva jõe endise sängi kohal kuni 15 m (tammi lähedal 8 m), keskmine sügavus 1,8 m. See ida-lääne suunas piklik sopiline veekogu rajati soostunud aladele, kus leidus rohkesti soometsi ja raba. Eriti kaugele itta ulatub nüüd tugevasti muust veehoidlast eraldunud Pjata laht. Veehoidla kaldad on peaaegu kõikjal madalad, kaetud metsa või võsaga. Saari on vähe ja nad asuvad Narva jõe suubumiskoha läheduses. Palju leidub veepinnale kerkinud turbasaari. Veekogu põhjakaldal asub Narva linn, lõunakaldal Pljussa jõe ääres Slantsõ asula, loodekalda juures on kaks hiiglaslikku soojuselektrijaama oma suurte tuhaväljadega.
Veehoidla on tugeva läbivooluga: vesi vahetub 34-35 korda aastas. Kõige suuremal hulgal toob vett sisse Narva jõgi, lisaks Pljussa, Pjata, Must- ja Boroni jõgi. Väljavool on Narva hüdroelektrijaama juurdevoolukanali kaudu Narva jõkke. Narva jõgi on tõkestatud enam kui 200 m pikkuse ja 9,2 m kõrguse tammiga. Veehoidlasse voolab vett ka Rohelisest järvest.
Vesi on veehoidla avaosas suvel rohekaskollane, talvel palju tumedama värvusega, suvel vähese kuni keskmise (0,3-2,5 m), talvel keskmise (2,5-2,7 m) läbipaistvusega, hästi segunev ja soojenev (kuni 23 kraadini). Veehoidla eri osad on üsna erineva hüdrokeemilise reźiimiga. Suvel on vesi üldiselt hapnikurikas, eriti veehoidla lääneosas, mis on Narva jõe muju all. Veehoidla idaosas on hapnikureźiim halvem, eriti talvel, mil siin valitseb hapnikupuudus.
Juba varsti pärast veehoidla rajamist muutus see väga taimestikurikkaks (1968. a. loendas R. Laugaste 28 liiki taimi).
Veehoidla on kalarikas, eriti oli ta pärast selle rajamist, mil massiliselt sigines haug. Nüüd on haugi arvukus vähenenud, kuid püütud isendid on suured. Palju on ahvenat, särge, roosärge ja nurgu. Üldse kuulub siinsesse kalastikku umbes 30 liiki. Oma kalarikkuse eest võlgneb veehoidla tänu Peipsile, mis varustab teda kvaliteetse vee ja kaladega.
Veekogul pesitseb kühmnokk-luik. Nimetamisväärselt palju on ondatrat.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee