17:01 kolmapäev, 23.10.2019
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
Lääne-VirumaaLoodusmälestisedJärved
Neeruti Tagajärv
Aadress:
Kirjeldus

Neeruti järvestik, mis käesoleval ajal koosneb vaid neljast järvest (Ees-, Taga-, Ora- ja Sinijärv) asub Lääne-Viru maakonnas, Pandivere kõrgustiku põhjaosas (Kadrinast 4 km lõuna pool). Järved paiknevad Neeruti mägede vallseljakute ja mõhnade vahel olevates lohkudes. E. Rähni arvab, et 20. sajandi alguses langes veetase Ees- ja Tagajärves paar meetrit. Samal ajal on kuivaks jäänud ka siin olnud Valgeristi järv.

Neeruti Tagajärv on Neeruti Kahejärve (Kaksjärve, Kaksikjärve) lõunapoolsem järv. Eesjärvega samasuunaline, kuid sellest märksa pikem. Ta pindala on 3,2 ha, suurim sügavus umbes 7 m, ülejäänud 1,5-2 m moodustas lendmuda; valdav osa järvest on 5-6 m sügavune.

Tagajärv asub väga järskude, kuuse-segametsaga kaetud vallseljakute (läänes Tornimägi, idas Kanasoo mägi) vahel, mille suhteline kõrgus on 23 m. Väga järsult süveneb Tagajärves ka vesi. Kaldad on kõvemad kui Eesjärvel, eriti kirdes. Kirdekalda keskosas on vette ulatuv paadisild.

Endine umbjärv, mis kunagi mõisniku soovil ühendati kahe kraavi abil Eesjärvega, et saaks järvedel mootorpaadiga sõita. Järve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, keskmise läbipaistvusega (2,5-3,2 m), selgesti kihistunud. Talvine gaasireźiim on arvatavasti ebarahuldav.

Taimeliikide arv oli 1962. a. keskmine (15 liiki). Bakteriplankton on järves keskmine. Põhjaloomastikku on vähe.

Kaladest leidub peamiselt kokre, olevat ka ahvenat, vähesel hulgal isegi linaskit ja haugi.

Ees- ja Tagajärve (ühise nimega Kahe- ehk Kaksikjärve) kohta on mitmeid muistendeid. Näiteks olevat järved tekkinud Kalevipoja hobuse neerudest, vallseljakud olevat Kalevipoja künnivaod, Kahejärve põhjas lebavat suur kirst varandusega jne.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee