19:45 laupäev, 19.08.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJõed
Kullavere jõgi
Kirjeldus

Kullavere jõgi
Muud nimed: Roela, Kauro jõgi; ülemjooksul: Tõikvere kraav, Verioja; alamjooksul: Omedu, Omedo jõgi.
Peipsi looderanniku piirkonna üks suuremaid jõgesid, paikneb Jõgevamaal. Jõe vesikond on laia lehviku kujuline. Algab Sadala alevikust ja suubub Peipsi järve; pikkus 53 km, valgala 627 ruutkilomeetrit. Jõe ülemjooks asub Vooremaal, keskjooks Kagu-Eesti lavamaa põhjanurgas ja alamjooks Alutaguse madaliku lõunaosas.

Jõe lähe paikneb Sadala aleviku soises idaservas. Algusosas voolab jõgi Koimla ehk Sadala-Rääbise hiidvoore ja Vaiatu voore vahel olevas soises vagumuses. Vaiatu külas jõe org kitseneb ja jõgi läbib seal kõrgema künnise ja paisjärve. Edasi möödub jõgi Tõikvere külast ja Rääbise asundusest ning jätkab voolamist Kallivere soos. Voore (varem Roela) asunduse ümbruses teeb jõgi voorte piirkonnast väljamurdmiseks mitu järsku looget ning jätkab oma teekonda Roela voore ja Vassevere mägede vahel ligi 3 km pikkuselt kitsas ja sügavas puhandusorus.
Roela voore vastu jõge paiknev metsaga kaetud kirdenõlv on järsk, sopiline ja lõhestatud mitme sälkoru poolt kitsasteks neemikuteks. Ühel neist neemikutest asub II aastatuhande algusest pärinev Roela linnamägi, mida maapoolsest küljest piiravad kõrge vall ja sügav kraav. Veia külas väljub jõgi mõhnastike vahelt ja seal on jõel paisjärv. Veiast 4 km allavoolu möödub jõgi paremale kaldale jäävast Ruskavere külast ja siseneb suurde, peaaegu Peipsini ulatuvasse metsamassiivi.
Murrru küla all teeb jõgi umbes 3 km pikkuse lameda looke. Seal on jõe põhjakaldale rajatud suur kalatiikide kompleks. Omedu külas, enne Peipsisse jõudmist moodustab jõgi laia järvetaolise sopi - järvlõuka, mis on Peipsist eraldatud 100-200 m laiuse liivavalliga ja mis kujutab endast nähtavasti Peipsi järve kunagist lahte.

Jõe ümbrus on ülem- ja keskjooksul ülekaalus põllustatud ja suhteliselt tiheda asustusega ning alamjooksul valdavalt metsane.

Kalastiku praeguse koosseisu järgi on jõe ülemjooks kalavaene haugijõgi, keskjooksu ülemine osa särje-haugi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa särje-ahvena-lutsu jõgi.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee