16:08 laupäev, 19.08.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedJõed
Leevi jõgi
Kirjeldus

Leevi jõgi
Muud nimed: Tudu jõgi, Valgejõgi, Matu jõgi.
Ahja jõe keskjooksu vasakpoolne lisajõgi, paikneb Põlvamaa lääneosas. Algab Otepää linnast 11 km ida pool ja suubub Ahja jõkke 65,2 km kaugusel suudmest; pikkus 37 km, valgala 163 ruutkilomeetrit.
Jõe ülemjooks asub Otepää kõrgustiku idaosas ning kesk- ja alamjooks Kagu-Eesti lavamaal.

Jõe lähe paikneb Valgjärvest 2 km kagu pool, Tamme ja Valgjärve vahel olevas võsaga kaetud soises nõos, mida ümbritseb künklik moreenmaastik. Jõgi suubub Ahja jõkke Koorvere veskist 0,5 km ülesvoolu, Tartu-Põlva maantee silla läheduses.

Jõgi on suure kaldega. 1930. aastail olid jõel järgmised vesiveskid ja paisjärved (loetletud allavoolu): Matu, Veskimõisa, Poka, Leevi. Praegu ükski vesiveski ei tööta. Säilinud on Leevi paisjärv, mis 1980. aastail rekonstrueeriti. Samal ajal rajati Leevi külla, Tartu-Põlva maanteest ida poole veel teine paisjärv. Ühtlasi ühendati Leevi jõe teineteise lähedal asuvad kirdesse ja edelasse voolav lõik paisjärvedest lääne pool kunstliku sängi ja paisregulaatoriga. Jõe vett kasutab Karilatsi külas asuv väike eravalduses olev kalakasvandus.

Jõe kesk- ja alamjooks oli varem suures ulatuses Tartu- ja Võrumaa piiriks.

Leevi jõgi kuulub produktiivsete forellijõgede tüüpi ja on suure kalandusliku väärtusega.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee