16:16 esmaspäev, 23.10.2017
HIIUMAA
HARJUMAA
IDA-VIRUMAA
JõGEVAMAA
JäRVAMAA
LääNE-VIRUMAA
LääNEMAA
PõLVAMAA
PäRNUMAA
RAPLAMAA
SAAREMAA
TARTUMAA
VALGAMAA
VILJANDIMAA
VõRUMAA
Arheoloogiamälestised
Arhitektuurimälestised
Loodusmälestised

Näita kõiki isikuid
Eesti turismiportaal
Soome turismiportaal- BookingFinland.com
Rent A Car Estonia
Aaba Autorent
Giidide Ühing
Sisustusweb
LoodusmälestisedPõlispuud
Kernu keerukadakas
Kirjeldus

Kernu keerukadakas
Puu asub Kernu vallas Kernu külas, otse Tallinna-Pärnu maantee ääres. Kadakas kasvab laiale maanteele nii lähedal, et möödakihutavad autod teda peaaegu riivavad. Kui kadakat poleks, ei teeks maantee kadaka lähedal looget ja võiks otse üle praeguse puu asukoha käia. Kadaka ümber on ehitatud madalatest lattidest aed, andes märku puu hoidmisest. Ta on võetud looduskaitse alla. Kohalik külarahvas on tääkinud, et maanteekurvis on vahel teelt välja sõidetud. Millegipärast on mõned Pärnu poolt tulnud autojuhid üritanud kadakast möödudes kurvi sirgeks võtta ja sõitnud otse väliskurvi servast algava talu aeda. Peremees olevat kord isegi aia servas asuva jämeda puu tüve punaseks värvinud, et autojuhid ometi silmad lahti hoiaksid. Huvitav, kas jäädakse vaatama kurvi siseküljel asuvat imeliku välimusega kadakat ja seetõttu kurvi ei märgatagi?
See keset lagedat välja seisev üksik puu on tõesti veidra välimusega. Ta paistab nagu maasse torgatud alt jäme, kuid ülalt kiiresti ahenev sammas. Sambal on peal soonelised keerud ja tipus haljendab paar hõredat oksaharu. 1997. a. mõõtsin kadaka tüve rinnasümbermõõduks 128 cm ja kõrguseks 4 m. Kui puud 1937. a. esmakordselr täpselt mõõdeti, saadi tüve ümbermõõduks 121 cm ja kõrguseks samuti 4 m. Niisiis on puu rohkem kui poole sajandi jooksul kasvanud jämedamaks vaid 7 cm ja kõrgust pole juurde tulnudki. tegelikult on puu vahepeal ka kõrgem olnud, kuid tema võra on saanud kannatada. Sõja ajal vedasid saksa sõdurid otse kadaka võrast läbi telefoniliini, viimastel aastakümnetel on ta kahanenud aga okste kuivamise tõttu.
Keerdkujuline puukujuline kadakas äratab looduses alati tähelepanu. Selliseid kadakaid on Eestis mujalgi. On huvitav, et nad on alati isaskadakad, mis tähendab, et neil ei kasva kunagi marju ega marikäbisid. Keerud tüvel kulgevad minu tähelepanekute järgi päripäeva. Kernu kadakas on kõige jämedam kaitsealune keerdkasvuline kadakas Eestis.
Kui silmitseda lähemalt jämedaid sooni kadaka tüvel, on näha, et nad on osalt päikesest pleekunud ja valkjad, osalt kaetud koorega ja seepärast pruunikad. Koore peal on palju halle ja kollaseid samblikulaike. Muidugi on puu oma asupaiga ja välimusega pälvinud paljude põlvkondade tähelepanu. 1978. a., kui käisin ümbruse elanikke kadaka teemal usutlemas, sain kuulda hulga meenutusi ja pärimusi. Orjakatku talus 1901. a. sündinud ja elanud Hilda Hundi meelest on kadakas kogu tema elu ajal olnud sama suur kui praegu. Kui ta oli 7-aastane, tapetud kadaka all ära keegi mees. See pakkunud külas rohkesti kõneainet.
Kohalike elanike hulgas on puud tuntud mitme nime all, näiteks Kernu seitsmekeeruline kadakas, Haiba keerdkadakas, Karl Kaheteistkümnenda kepp, Rootsi kuninga sau. Üks puu kohta käiv rahvajutt, mida mäletati, on järgmine. Kunagi amu toodud Pärnust Tallinna poole vange. Praeguse kadaka kohal tehtud puhkepeatus. Üks vangidest torganud maasse oma kadakase matkakepi ja öelnud: "Mina olen ilma süüta süüdi mõistetud. Kui minu maasse pandud kadakakepp kasvama läheb, siis on mu jutt tõsi." Kepist kasvanudki kadaka tüvi, kuid mis mehest sai, pole teada.
Tuntuima rahvajutu motiivi järgi olevat kadaka kasvama pannud Rootsi kuningas Karl XII. Hilda Hundi poolt jutustatuna oli lugu järgmine. Vinni väljal, nagu rahvas paika nimetab, oli Põhjasõja ajal peatunud Karl XII oma armeega. Õhtul sõjapelikkudega lõkke ääres istudes võtnud ta 12 kadakast keppi, väänanud need seitsmesse keerdu ja sõnanud: "Kui need kadakad kasvama lähevad, tuleb maale pikk rahuaeg ja Rootsi võim läheb Eestist ära. Kui kadakas kuivab, tuleb Rootsi võim Eestisse tagasi".
Nagu kinnitavad rahvaluule uurijad, on muistendi motiiv, et kohaliku põlispuu on kasvama pannud Rootsi kuningas Karl XII, Eestis laialt levinud. Tihti kõneldakse seda kadakate, tammede, mändide jt. puude kohta ka paikades, kuhu Karl XII Põhjasõja ajal kunagi ei sattunud. Kindlasti ei saa sellest järeldada, nagu oleks kuningas kõik kõnealused puud tõesti istutanud. Küll aga annab see tunnistust, et rahva mällu on Karl XII jätnud ajaloolise isikuna eredama jälje kui enamik teisi tuntud tegelasi möödanikust.
Puudeuurijana vaevas mind küsimus, kui vana võiks Kernu kadakas tegelikult olla. Võtsime puult puiduproovid ning lugesime aastaringid. Säilinud aastaringide järgi arvutasid ligikaudseks vanuseks 300 aastat. Rõhutada tuleb aga sedagi, et puidu osa, kust aastaringe sai lugeda, oli äärmiselt vähene, kõigest 3-4 cm. Kernu kadaka sisemus oli õõnes ja enamus aastaringe hävinud. Seeda võib vaid öelda, et puu vanuse määramine ei lükanud ümber rahva arvamust, et kadakas pandi kasvama juba Põhjasõja ajal.
---
Võrreldes teiste muistenditega, mis seotud Rootsi kuninga ja puude istutamisega Eestis, võib Kernu kadaka lool leida tegelike ajalooliste seikadega teatud pidepunkte. Tõepoolest liikus Karl XII oma vägedega Põhjasõja ajal ühel oma sõjaretkel 1700. a. siitkandist läbi - Pärnust Tallinna peale. Põhjasõja järel sattusid Eesti alad Rootsi käest vene riigi kätte ning pärast Põhjasõda puhkas Eesti suurtest sõdadest ligi kaks sajandit. Seega juhtus täpselt nii, nagu Rootsi kuningas olevat ennustanud: Eestist kadus rootsi võim ja meie maale saabus pikk rahuaeg. Oleks päris põnev jälgida, kuidas täitub ennustuse lõpuosa. Suurem osa kadaka võrast on praeguseks kuivanud ja järel viimased oksatutid ...
Henrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003

Anna oma hinnang

Siin saad hinnata vaatamisväärsust kui oled seda külastanud! Hindamine on 1-5 palli süsteemis: Hall pöial - 1... Oranž pöial - 5

KAUBANDUS
MAJUTUS
RAVI
TEENUSED
TOITLUSTUS
TRANSPORT
VABA AEG
Copyright © 2004–2017 Reval Esten OÜ, eestigiid.ee